Eestis on kooliaasta vähemalt kaks korda alanud 15. septembril, kuigi traditsiooniliselt on algusajaks juba vabariigi algusaastatest saadik 1. september.
Eestis on 1. septembrit eiratud vaid kriitilistel aastatel
6. september 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endise Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi pikaajalise direktori ja haridusloolase Ilmar Kopso sõnul algas kool erandkorras 15. septembril 1919.–1920. õppeaastal, mis oli esimene Eesti Vabariigi õppeaasta, sest riiklus sai alguse keset õppeaastat.
Samamoodi oli erandlikul ja traagilisel 1940.–1941. aastal.
Talutööde tarvis on aga maakoolidel olnud õigus oma kooliaastat ümber sättida, sest põllumehed püüdsid maa-algkoolides teha õppeaastat lühemaks, et lapsed kauem karjas käiksid.
1933. aasta ringkirja kohaselt pidid esimese klassi lapsed 18. septembril kooli minema ja teised maa-algkoolides 1. oktoobril. «See n-ö maa-algkoolide õppeaasta kaotati aga kiiresti ära,» ütleb ta.
Muidu kinnitab aga 1931. aasta algkooliseadus, et tavaliselt algab õppeaasta
1. septembril ja lõpeb 31. mail. «Mingit normi, nagu võib aru saada, oli olnud,» ütleb Kopso. «Määratud õppeaasta pikkus päevades, mida võis natuke rihtida. Traditsioon oli aga siiski 1. september,» ütleb ta.
Tsaariajal õppeaasta aga tema sõnul tõenäoliselt 1. septembril siiski ei alanud, sest siis oli õppeaeg lühem. (PM)