Kliendiga hädas taksojuhid kaotavad õiguse politseisse sõita

Veiko Pesur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taksod. Pilt on illustratiivne.
Taksod. Pilt on illustratiivne. Foto: Sille Annuk

Majandusministeeriumis valminud ühistranspordiseaduse eelnõu võtab taksojuhtidelt õiguse abi saamiseks agressiivsete või maksmisest keelduvate klientidega politseijaoskonda sõita.


Muudatusena võrreldes kehtiva regulatsiooniga on eelnõust välja jäetud säte, mille kohaselt sõitja poolt õigusrikkumise toimepanekul on taksojuhil õigus toimetada sõitja lähimasse politseiasutusse sõitja kulul.

Eelnõu koostajate hinnangul ei peaks taksojuhtidele andma õigust õigusrikkujaid kuhugi toimetada, sest see on õiguskaitseorganite ülesanne. «Seega peaks kirjeldatud situatsioonis taksojuht pöörduma politsei poole, kes kohale tuleks ja asja menetleks,» leiavad eelnõu autorid seletuskirjas.

ASi Tulika Takso juhatuse liige Anne Rebane märkis, et praktikas on olukordi, mis lahendatakse politseijaoskonnas, väga vähe. «Taksojuhtide huvi ei ole probleemsete klientide politseijaoskonda viimine. Õigus viia maksmisest keelduv või agressiivne klient politseijaoskonda on olnud pigem argument taksojuhile probleemi suulisel lahendamisel kohapeal,» sõnas Rebane.

Variant, et taksojuht pöördub politsei poole, kes kohale tuleb ja probleemi lahendab, on Rebase hinnangul teoreetiliselt väga hea. «Tegelikkuses aga ei ole selline väljakutse politsei jaoks kindlasti kõrgeima prioriteediga ja politsei ootamise aeg võib venida pikale. Ilmselt muutub selle ajaga ka maksmisest keeldunud rahulik klient agressiivseks.»

«Leian, et see õigus võiks taksojuhile jääda,» lisas ta.

Joobnu teenindamisest keelduda ei või

Samuti on eelnõust välja jäetud säte, mille kohaselt on õigus sõitja teenindamisest keelduda juhul, kui sõitja on ilmsete joobetunnustega. Eelnõu koostajad on arvamusel, et joobeseisund ei ole iseenesest alus teenindamisest keeldumiseks, kuna joobetunnustega isik võib käituda korralikult ja tema näiteks kojutoimetamine võib olla nii tema enda kui teiste huvides. Küll aga võib teenindamisest keeldumise aluseks olla näiteks joobeseisundist tulenev agressiivsus.

«See aga on hõlmatud sättega, mille kohaselt või teenindamisest keelduda, kui sõitja käitumise tõttu või muudel asjaoludel on põhjust järeldada, et sõidukijuhi, tema vara või sõiduki ohutus või liiklusohutus ei ole tagatud,» ütleb eelnõu seletuskiri.

Anne Rebane sõnas kommentaariks, et kliendi purjusolek ei ole praktikas ka praegu kliendi teenindamisest keeldumise põhjuseks. «Keeldutakse ikkagi siis, kui klient on agressiivne, on ennast sedavõrd ära määrinud, et autosse istudes määrib ära ka auto istmed,» tõi ta näiteks.

Veel on eelnõus uuena kehtestatud nõue, mille kohaselt peab sõidukijuht teenindamise ajal heli- või videoseadmete kasutamisel arvestama sõitja soovidega. Teenindamise ajal ei või ilma sõitja soovita olla sisse lülitatud raadio või teler, samuti tuleb need kliendi soovil välja lülitada, kui klient seadme kasutamist enam ei soovi.

Rebase kinnitusel on Tallinna taksoveoeeskirjas vastav säte juba juba praegu sees.  Mulle isiklikult tundub selle nõude sisu iseenesestmõistetav, kuid ju siis on praktikas probleem ikkagi olemas.

Võrreldes kehtiva seadusega on uuena sätestatud ka see, et taksovedu või muu teenuse osutamine sõidukiga, millel on vähemalt üks taksotunnus, on ilma taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi andmete avaldamiseta majandustegevuse registris keelatud. Selle sätte lisamine seadusele on Rebase hinnangul kindlasti positiivne ja annab võimaluse piraattaksonduse piiramiseks.

Seaduse jõustumine on kavandatud 2011. aasta septembrisse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles