Kirgedest kuumaks köetud kohtusaal pani Villu Reiljani õhetama

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endine keskkonnaminister Villu Reiljan (keskel) ning tema kaaskohtualused vandeadvokaat Tarmo Sild (vasakul)ning ettevõtja Aivo Pärn (paremal).
Endine keskkonnaminister Villu Reiljan (keskel) ning tema kaaskohtualused vandeadvokaat Tarmo Sild (vasakul)ning ettevõtja Aivo Pärn (paremal). Foto: Artur Sadovski

Eile hommikul veidi enne kella kümmet Tallinnas kohtumajja saabunud Villu Reiljan oli näost väga kaame, nagu poleks ta sel suvel päikest näinudki. Kaks ja pool tundi hiljem oli pilt teine.

Kohtust pääsenud Reiljan õhetas. Küllap kütsid süüdistaja ja kaitsjate kirglikud vaidlused, ajakirjanikest umbes kohtusaal ja nende surisevad kaamerad ruumi lihtsalt liiga kuumaks.


Harju maakohtu Liivalaia tänava kohtumaja esine kubises ajakirjanikest. Oodati Villu Reiljanit. Pressisummast veidi eemal seisis uudishimust kohale aetud riigikogu liige Igor Gräzin.


«Ma võin täie kindlusega öelda: kevadel polnud mitte mingeid materjale, mis süüdistaksid Reiljanit,» rääkis Gräzin. «Kui õiguskantsler Indrek Teder riigikogusse tuli, luges ta mingid juurdlusmaterjalid ette, kus puudus absoluutselt igasugune sisu ja seos Reiljaniga.»


Ometi võttis riigikogu Reiljanilt saadikupuutumatuse, millele reformierakondlane Gräzin ühena vähestest vastu sõdis.


«Täna olengi ma siin, et vaadata, kuidas asi peale hakkab ja kes on kes. Minu jaoks on probleem selles, kui kergekäeliselt tohib ja kas üldse tohib riigikogu hakata mängima saadikupuutumatusega,» nentis ta.


Kui ilmnevad uued faktid ja Reiljan mõistetakse süüdi, tahab Gräzin küsida, miks neid fakte riigikogu eest varjati, sest seal neid ei esitatud. Kui aga kevadistele lisaks uusi fakte kohtus ilmsiks ei tule, tahab ta küsida, mis alusel võeti Reiljanilt saadikupuutumatus.


«Siit koorub veel üks küsimus: missugune on õiguskantsleri ja riigikogu liikme omavaheline vahekord?» selgitas Gräzin. «Ja siingi on kaks võimalust. Kas oma karjääri alustav õiguskantsler on väga jämeda vea teinud või on väga jämeda vea teinud prokuratuur, kes on varjanud riigikogu eest olulisi fakte.»


Kidakeelsed härrasmehed


Gräzini jutu ajal ajakirjanike mass elavnes. Saabus Villu Reiljani (55) kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv. Kaameramehed piirasid Pilve ümber. Umbes samal ajal märkas keegi Reiljanit.


Reiljani sõnum pressile oli lühike. Ta teatas, et mingit rahaandmist pole toimunud ning et see peaks kõigile selge olema. Täpsemalt lubas Reiljan kõigest rääkida kohtusaalis.
Samal ajal saabus teine süüdistatav – ettevõtja Aivo Pärn (40). Ja kohe ka kolmas – vandeadvokaat Tarmo Sild (32) oma kolleegist kaitsja vandeadvokaat Üllar Talviste saatel. Sekund hiljem olid kõik asjaosalised ajakirjanike kirbul. Sild seisis kaamerate ees, öeldes: «Anname hinnanguid pärast, mitte enne kohtuistungeid.»


Talviste oli jutukam: «Ma ei taha midagi ära sõnuda, aga minu elukogemuse ja tõendite hulga põhjal, mis selles kriminaalasjas kogutud on, julgen väita, et mingit erilist perspektiivi sellel asjal pole.»


Riigiprokurör Triin Bergmann luges ette süüdistusakti, mille kohaselt mängisid kolm kohtualust kõrget miljonimängu. Süüdistuse järgi nõudis keskkonnaminister ja tollane Rahvaliidu esimees Reiljan 2006. aasta suvel, mil ministeerium müüs Tallinnas Rävala puiestee 8 kinnistut, vandeadvokaat Silla vahendusel ASi Wipestrex Grupp esindajalt Pärnalt 1,5 miljoni krooni suurust pistist.


Pistise andmise korral oleks Pärn kinnisasja saanud soovitud tingimustel ning ühtlasi oleks tagastatud ka firmadelt Wipestrex Grupp ja RealWay äravõetud tagatisraha, mis oli kokku 73 miljoni krooni.


Reiljani sõnul oli süüdistus talle grammatiliselt arusaadav, ei enam. «Ma pole küsinud Pärnalt pistist otse ega Silla kaudu, ma pole küsinud pistist Rahvaliidu tarbeks, ma pole teinud Pärna firmadele ühtegi soodsat otsust,» tõrjus ta süüdistust.


Reiljani väitel langetas Rävala kinnistu müügiotsuse keskkonnaministeeriumi komisjon.
Reiljani kaitsja Pilve sõnul ei tõesta prokuröri esitatud tõendid süüdistuse väiteid. Pilv palus lõpetada Reiljani süüasja menetlemine seoses kuriteokoosseisu puudumisega.
«Ka täna pole lisandunud uusi tõendeid,» lausus Pilv. «Teen ettepaneku prokuröril loobuda süüdistusest enne kohtuliku uurimise algust.»


Aga kohtunik Märt Toming lappas seaduseraamatut ja ütles, et seda saab prokurör teha kohtulike vaidluste käigus.


Kõik eitasid süüd


Ka Sild ja Pärn ei tunnistanud ennast vastavalt pistisevahendamises ja pistise lubamises süüdi.


Pärna sõnul oli prokuröri etteloetu talle arusaadav, kuid süüdi ta end ei tunnista.
Silla väitel pole aga süüdistus talle arusaadav ning tekitab mitmeid küsimusi.
«Ma vajan täpsustust, mis toimus ja millal toimus?» tahtis Sild teada, soovides seejuures silmsidet kohtunikuga.


Süüdistatava vaatevälja olid hõivanud ajakirjanikud ja kaameramehed. Et täita Silla soovi, langesid ajakirjanikud kolme süüdistatava ette põlvili. Prokurör aga teatas, et süüdistatav ei esita prokurörile küsimusi.


Eile otsustati ka tõendite uurimise järjekord. See tekitas prokuröri ja kaitsjate vahel suure sõnasõja. Näiteks ei meeldinud kaitsjatele, et prokurör Bergmann kavatses asja uurimist alustada jälitustoimingute ajal kogutud lintide kuulamisest, mille seas on ka meedias palju kära tekitanud majandusminister Juhan Partsi elukaaslase vandeadvokaat Daisy Tauki vestlus Pärnaga.


Ka leidsid kaitsjad, et üks jälitustoiming pole toimunud seaduse järgi.


Pilv oli kategooriliselt lintide kuulamise vastu, mis oleks eile peaaegu teoks saanud. Advokaadi väitel ajakirjandus just seda ootabki, kuid paisates meediasse tunnistajate ütlused enne, kui nad on vahetult kohtus üle kuulatud, oleks tema sõnul suur takistus kriminaalasjas objektiivse tõe väljaselgitamisel.


Lõpuks soostus prokurör kaitsjate argumendiga. Kompromiss oli, et 12. septembril hakatakse kohtus üle kuulama keskkonnaministeeriumi ametnikke. Kunagi tulevikus on järg aga ka lindistuste käes. Kõige lõpus saavad sõna Reiljan, Sild ja Pärn.


Kaks ja pool tundi kohtuistungit oli otsas. Kõik ajakirjanikud olid üle hulga aja rahul. Neid ei takistatud pildistamast, filmimast ega lindistamast. Neid ei takistatud konvoitoolis ega ka süüdistatavate pingis istumast, samuti tunnistaja kohal seismast ja seal filmimast.

Süüdistuste sisu

Villu Reiljani süüdistatakse KarS (karistusseadustiku – toim) § 293 lg 2 p 2, 4 järgi Tarmo Silla vahendusel Aivo Pärnalt suures ulatuses pistise nõudmises, mis seisnes järgnevas: Villu Reiljan oli keskkonnaminister ajavahemikul 10.04.2003 kuni 08.10.2006, kinnitatuna Vabariigi Presidendi poolt.
/.../
Keskkonnaminister Villu Reiljani 21.03.2006 käskkirjaga nr 342 otsustati müüa Tallinna linnas, Rävala pst 8 asuv keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse kuuluv kinnisasi.
Selle müügi korra punkti 1.3.3 kohaselt nõustas ja müügi korras ettenähtud juhtudel esindas keskkonnaministeeriumi advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat Tarmo Sild, kes aitas oma tegevusega nimetatud tehingu läbirääkimiste käigus kaasa Villu Reiljani ja Aivo Pärna vahelise kokkuleppe saavutamisele pistise osas.


Keskkonnaministeeriumi 11.05.2006 välja kuulutatud eelläbirääkimistega pakkumismenetluse käigus esitas AS Wipestrex Grupp, mille juhatuse liige on alates 18.02.2005 Aivo Pärn, kaks pakkumist, mis 10.07.2006 pakkumiste hindamise protokolli järgi olid paremuselt 2. ja 3. pakkumine.


2006. aasta juulis esitas Tarmo Sild Tallinnas, aadressil Lennujaama tee 2, Aivo Pärnale keskkonnaminister Villu Reiljani nõudmise saada Rävala 8 kinnisasja pakkumismenetluses Aivo Pärna äriühingu AS Wipestrex Grupp jaoks soodsate otsuste vastuvõtmise eest 1 000 000 krooni.


02.08.2006 otsustas keskkonnaminister Villu Reiljan käskkirjaga
nr 889 lükata tagasi Rävala pst 8 kinnisasja valikpakkumisel parimaks tunnistatud OÜ RealWay pakkumise summas 426 000 000 krooni ning võtta vastu paremuselt teiseks tunnistatud ASi Wipestrex Grupp pakkumise summas 420 000 000 krooni.


09.08.2006 esitas Tarmo Sild Tallinnas /.../ Aivo Pärnale keskkonnaminister Villu Reiljani nõudmise saada varem küsitud 1 000 000 krooni asemel 1 500 000 krooni Aivo Pärna äriühingu AS Wipestrex Grupp jaoks soodsate otsuste vastuvõtmise eest Rävala 8 kinnisasja pakkumismenetluses.


See seisnes lubaduses ASi Wipestrex Grupp pakkumisest 420 000 000 krooni loobumise korral vastu võtta paremuselt järgmine pakkumine AS Wipestrex Gruppilt summas 380 000 000 krooni.


25.08.2006 otsustas keskkonnaminister Villu Reiljan käskkirjaga
nr 1003 võtta vastu Rävala pst 8 kinnisasja valikpakkumisel paremuselt kolmandaks pakkumiseks tunnistatud ASi Wipestrex Grupp pakkumise summas 380 000 000 krooni.


31.08.2006 sõlmiti ASi Wipestrex Grupp ja keskkonnaministeeriumi vahel Rävala pst 8 kinnisasja ostu-müügileping.


22.09.2006 esitas Tarmo Sild Tallinnas, aadressil Müürivahe 14, Aivo Pärnale keskkonnaminister Villu Reiljani nõudmise maksta ära lubatud 1 500 000 krooni, misjärel oleks tulevikus võimalik arutada Aivo Pärnaga seotud ettevõtete suhtes uute soodsate otsuste tegemist, mis seisnes ettevõtetelt AS Wipestrex Grupp ja OÜ RealWay äravõetud tagatisrahade tagastamises.


Seega pani Villu Reiljan toime KarS §-s 293 lg 2 p 2, 4 sätestatud kuriteo, s.o ametiisiku poolt talle vara lubamisega nõustumise vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud ning on alust arvata, et ta ka edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo.

Allikas: süüdistusakt


Villu Reiljan: § 293 lg 2 p 2 ja 4
§ 293. Pistise võtmine
(1) Ametiisiku poolt talle vara või muu soodustuse lubamisega nõustumise või vara või muu soodustuse vastuvõtmise eest vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, või on seaduslikult jätnud teo toime panemata või on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
1) vähemalt teist korda;
2) pistise nõudmisega;
3) grupi poolt või
4) suures ulatuses, – karistatakse kuni viieaastase vangistusega.
/.../

Tarmo Sild: § 295 lg 1
§ 295. Pistise vahendus
(1) Pistise vahendamise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
1) vähemalt teist korda või
2) ametiseisundit kasutades, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.

Aivo Pärn: § 297 lg 1
§ 297. Pistise andmine
(1) Pistise lubamise või andmise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, – karistatakse kuni viieaastase vangistusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.


Allikas: karistusseadustik

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles