Leif Kalev: Eestis on postdemokraatia

Alo Raun
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Scanpix / kollaaž Katri Karing

Eestis võib märgata järeldemokraatia elemente ehk olukorda, kus erakonnad arvestavad rohkem rahastajate kui valijate ja oma liikmetega, leiab Tallinna Ülikooli politoloog Leif Kalev.

«Erakondade eliit on valmis arvesse võtma rahastajate, ametkondade ja infopakkujate ettepanekuid ning oluliselt vähem suudab ta tõlkida poliitika väljunditeks oma liikmete ja valijate tahtmist,» kirjeldas Kalev probleemi olemust.

Tema sõnul on näha ka, et Eesti erakonnad viivad oma valimislubadusi võimule pääsedes liiga vähe ellu.

Kalevi väitel on see murekoht ka läänes ning seal on ühe lahendusena nähtud kodanike rohujuuretasandi nn teemaühenduste loomist, mis püüavad edendada teatud eluvaldkonda.

«Kui nad on olemas, siis nad suruvad erakondi ja saavad sarnaselt äriringkondadega mingisuguse mõju,» kõneles politoloog.

Tema hinnangul on aga Eestis kodanikuühiskonna poliitiline osa üsna nõrk, mistõttu meil taolisele lahendusele esialgu ainsa alternatiivina loota ei saa.

Kalevi väitel aitab olukorda, kus mingi majandusringkond saavutab poliitikute hulgas suure parteide piire ületava toetuse, tasakaalustada ülejäänud äriringkondade vastureaktsioon.

«Meil jääb loota, et tekivad alternatiivsed majanduslikud rühmitused, kes hakkavad ise vastuargumentide heaks tööd tegema,» rääkis Kalev.

Tema hinnangul on see kõige reaalsem ravim ka selleks puhuks, kui peaks selguma, et riigikogu võttis 2007. aastal Eesti taastuvenergia toetused vastu ühe surverühma mõju all olles ja valijad unustades.

«On ju selge, et energiat saab mitut moodi ja tingimata ei pea see olema just seda tüüpi roheline energia või üldse roheline energia,» pakkus Kalev ringkondi, kes saaks antud juhtumil mängu tasakaalustada.

Leif Kalevi nägemuses aitab poliitikut rahvast rohkem sõltuma panna ka valimisplatvormides pakutu teostatavuse hindamine ning selle mõõtmine, mil määral erakonnad oma valimislubadusi täidavad.

«Lääne demokraatiates jälgivad ja osalevad kodanikud poliitikas piisaval arvul ja piisavas mahus, et mõju omada. Teiselt poolt suudab meedia pakkuda piisavalt mitmekesist ja ratsionaliseeritud pilti, et kodanikel oleks võimalik teha informeeritud otsuseid,» tõi ta paralleeli.

Kalevi hinnangul on Eestis mõlemas eelmainitud aspektis arenguruumi.

Üks võimalus poliitikute vastutust kiiremini tugevdada on kujundada valvekoeratööd tegev poliitikaekspertide kureeritud, sõltumatu ja avalik veebikeskkond, mille loomise mõtteid arendati näiteks Minu Eesti mõttetalgutel.

Kalevi väitel näitab hetkeseis, et selline toimiv nn valvekoer ei teki siiski lihtsalt rohujuure tasandi aktiivsuse pinnalt, vaid see vajaks selgemat avalikku toetust.

Eksjustiitsminister Jüri Raidla rääkis eilses ETV hommikuprogrammis, et valimised ei taga Eestis piisavalt demokraatiat, sest erakonnad söödavad valimisdebati aruteluteemad rahvale ette, mitte vastupidi.

Ta viitas, et kui teemaseadjad on erakonnad ja kõigi parlamendiparteide esindajad toetasid 2007. aastal taastuvenergia tasude vastuvõtmist, siis on vähetõenäoline, et nad nii tundlikku teemat enne lähenevaid valimisi ise arutada võtaksid.

Samas leidis Raidla, et taastuvenergiadebati edukuse järgi saabki mõõta, kui hästi meie demokraatia toimib.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles