Vene riigiduuma tahaks piirilepped Eestiga ratifitseerida samaaegselt Eesti riigikoguga, ütles intervjuus Postimehele Venemaa töösturite ja ettevõtjate liidu president Aleksandr Šohin, kes on teinud Moskvas aastaid lobitööd piirilepingute sõlmimise nimel.
«Nagu mina aru saan, siis nad ei taha, et asutataks jälle samale rehale,» lausus Šohin, viitades sellele, et 2005. aastal lisas Eesti riigikogu juba allakirjutatud piirilepingutele ratifitseerimisel ühepoolselt Tartu rahule viitava preambula. Preambulale viidates loobus Vene duuma lepingute ratifitseerimisest.
Eelmise aasta veebruaris kirjutasid Eesti ja Vene välisministrid Urmas Paet ja Sergei Lavrov piirilepingutele teistkordselt alla. Tänavu märtsis saatis Venemaa president Vladimir Putin piirilepingud duumasse ratifitseerimiseks. Šohini sõnul on oluline detail, et kui Eesti parlamendis peab leping enne ratifitseerimist läbima mitu lugemist, siis Vene riigiduumas saab lepingute ratifitseerimise läbi viia ühe lugemisega ehk ühe päevaga.
«Seoses sellega, mõistes meie saadikute soovi teha seda samm-sammus, et ei korduks see, mis juhtus kümme aastat tagasi, tuleks leida selline tehniline mudel, kuidas üheaegselt jõuda piirilepingute ratifitseerimiseni, arvestades mõlema riigi erinevaid seadusi rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimiseks,» ütles Šohin.
«Ma saan aru, et mõlema riigi parlamentide esindajad tahavad olla kindlad, et kumbki üksteist siin enam alt ei vea ning lepingud ratifitseeritakse täpselt sellises vormis, nagu need kirjutati alla,» kinnitas lisas Venemaa töösturite liidu mõjukas juht, lisades, et see on tema isiklik arvamus.
Postimehe küsimusele, et kas «samm-sammus vastuvõtmine» tähendaks, et piirilepete ratifitseerimise seaduse viimane lugemine Eesti parlamendis langeks kokku ratifitseerimisseaduse esimese lugemise ja vastuvõtmisega Vene parlamendis, vastas Šohin: «Jah, just. Mina saan niimoodi aru, et praegu käib sellest jutt.»
Riigikogu eelmise koosseisu väliskomisjoni esimees, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Marko Mihkelson ütles Postimehele, et juba 2013. aasta novembris sai Vene riigiduuma väliskomisjoniga läbi räägitud, et piirileppe ratifitseerimisprotsess võiks käia mõlema riigi parlamendis enam-vähem sünkroniseeritult. Riigiduuma väliskomisjoni esimees oli siis ja on ka praegu Aleksei Puškov ning Mihkelsoni sõnul ei näe ta põhjust, miks ei peaks toonased kokkulepped ka praegu kehtima.
«Mäletatavasti viis riigikogu eelmine koosseis mullu aprillis läbi piirilepete ratifitseerimise esimese lugemise. Vene poolega oli kokku lepitud, et me ei tee enne lõpphääletust, kui Venemaa on alustanud samuti ratifitseerimisprotseduuri,» rääkis Mihkelson.
Venemaa president Vladimir Putin saatis märtsis piirilepped riigiduumasse ratifitseerimisele. Praegu ei ole teada, millal duuma ratifitseerimisprotsessiga alustab, kuid Mihkelsoni sõnul juhtub see tõenäoliselt kevadel.
Eesti poole pealt saab ratifitseerimisega edasi minna siis, kui uus koalitsioon on lõplikult paigas. «Kui ratifitseerimisprotsessiga edasiminek vastab koalitsiooni moodustavate erakondade huvidele, ja minu andmetel vastab, siis toob valitsus lepingud uuesti riigikogusse,» lausus Mihkelson.
Riigikogu eelmises koosseisus väliskomisjoni juhtinud Mihkelsoni sõnul hakkab uues koosseisus väliskomisjonis ratifitseerimisprotsessi vedama keegi teine.
«Mina uues koosseisus enam väliskomisjoni esimehena ei jätka, see koht läheb vastavalt praegustele kokkulepetele sotsiaaldemokraadile. Mina olen riigikaitsekomisjonis ja hakkan ilmselt seda komisjoni juhtima,» rääkis Mihkelson.
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)