President Toomas Hendrik Ilves ütles usutluses The Telegraphile, et aatompommi süütenööri lähedal istuva Eesti kaitseks on NATO vägede püsiv kohalolu tungivalt soovituslik.
Ilves: aatompommi süütenööri lähedal istuv Eesti vajab NATO kohalolu
12. aprill 2015, 12:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilvese büroost vaid kahe sõidutunni kaugusele jääv Vene piir võrdub tuumapommi süütenööriga, kirjutab The Telegraph ja lisab, et praegu ei kaitse seda piiri ükski Ühendriikide ega NATO sõdur. «Me oleme näinud lepitamatute jõudude retoorika kasvu ning ähvardavaid lausungeid, millest Eestit mitte ei jäeta välja, vaid käsitletakse ühena ähvardatavatest riikidest,» ütles Ilves väljaandele.
«Hoolimata kriisist Ukrainas ja Vladimir Putini raugematust sõjakusest ei ole NATO püsivalt saatnud ühtegi lahingüksust Eestisse ega ka teistesse Balti liikmesmaadesse. Seda seetõttu, et 1997. aastal allkirjastas NATO Venemaaga «alusdokumendi» , mis «praeguses ja eeldatavas julgeolekukeskkonnas» välistab lahingüksuste pideva paiknemise Saksamaast ida pool. Hoolimata Venemaa provokatsioonidest ja ähvardustest järgib NATO seda ennastsalgavat korraldust jätkuvalt.»
«Üks 150 sõdurist koosnev USA jalaväekompanii on ainuke jooksvalt Eestis paiknev NATO üksus – ja nemadki on siin vaid ajutiselt,» märkis Ilves The Telegraphile.
Väljaande sõnul usub Ilves, et on tulnud aeg, kus NATO peab mõistma, et «julgeolekukeskkond» on alates 1997. aastast alates tõepoolest muutunud, ja saatma Balti riikidesse püsivalt vähemalt ühe brigaadi. «150 sõdurit ei ole palju, seega me tõepoolest arvame, et ainumõeldav on suuremaarvulise väekontingendi edasine kohalepaigutamine,» rääkis Ilves väljaandele.
«Meie piiri taga toimuvad õppused, millest võtab osa 40 000 kuni 80 000 sõdurit. Nüüd süüdistatakse meid olukorra eskaleerimises – või süüdistatakse Ühendriike selles, et nad on ainsad, kellel siin jalg maas on – ning Venemaa ütleb, et sellele on tarvis rakendada vastumeetmeid,» lisas riigipea.
Ilvese sõnul võtab rünnaku korral aega viis päeva kuni nädal, et partnerite abiväed kohale jõuavad. Samas on Venemaa rünnakuvõimekus sisuliselt momentaanne ning nelja tunni jooksul on invasioon juba lõppenud. Ilvese hinnangul nõuab kaasaegsele rünnakutehnikale vastamine samuti kaasaegset rünnakutehnikat – vastasel juhul joostakse rünnatavast lihtsalt üle.
Intervjuus The Telegraphile väljendas Ilves ka seisukohta, et Ühendkuningriik peaks säilitama enda tuumaarsenali ükskõik millisel kujul.