Moslemitest immigrantide arv Eestis üha suureneb ning lisaks oli eelmine aasta rekordiline välismaiste islamiorganisatsioonide ja mošeede esindajate külastuste poolest.
Islamiühenduste Eesti-külastuste arv on mitmekordistunud
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
13. aprill 2015, 13:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui varasematel aastatel on islamiorganisatsiooni Jamaat Tabligh gruppide Eesti külastuste arv jäänud alla kümne, siis eelmisel aastal oli nende arv juba kahekohaline, selgub kapo aastaraamatust.
Uue islamiorganisatsioonina märkas kapo Eestis läinud aastal Moslemi Vennaskonda (ingl Muslim Brotherhood), kellega seotud isikud püüdsid luua püsivaid kontakte Eesti moslemitega.
Moslemi Vennaskond on olnud araabia maades seotud terroritegudega ning oma tegevuses juhindub see islami fundamentalismist, eesmärgiga ühendada islamimaad kalifaadiks, kus valitseksid ranged šariaadiseadused.
Kapo nentis, et terrorismioht on siiski Eestis jätkuvalt madal, kuid kaitsepolitsei kinnitusel tekitab muret radikaalsuse ilmingute süvenemine ja nende tavapäraseks muutumine osa Eesti moslemikogukonna liikmete hulgas.
Kapo nendib, et on täheldanud radikaalsete vaadete ja ilmingute n-ö vaikivat ignoreerimist ka Eesti moslemikogukonna mõne juhtfiguuri poolt.
Kaootiline tegevus
Kapo nimetab Eesti moslemikogukonna tegevust kaootiliseks. Näiteks mullu ja tunamullu tegutses Tartus islamiusuliste palveruum, mis nüüdseks on suletud. Tartu palveruum tegutses põhiliselt eestlastest konvertiitide ja islamiriikidest pärit välisüliõpilaste initsiatiivil.
Palveruumil puudus ametlik religioosne liider, kes omanuks haridust islami usutalituste pidamiseks. Samuti ei osalenud Tartu palveruumi tegevuse koordineerimisel Eesti moslemikogukonna juht Ildar Muhhamedšin.
Eesti moslemite peamiseks usutalituste pidamise kohaks Tallinnas on Keevise tänaval asuv islamikeskus. Mullu peeti seal kinni mitu illegaalset immigranti.
Venemaa ei taha immigrante
Moslemitest illegaalide arv on aasta-aastalt kasvanud ning üha enam leiavad nad tee islamikeskusesse, selgub aastaraamatust.
Illegaalsest immigratsioonist üldisemalt rääkides mainib kapo keerulist koostööd Venemaa piirivalvega. Isegi ilmsel ilmselgete tõendite olemasolu korral ei nõustu Venemaa oma territooriumilt tulnud isikuid tagasi võtma, kuigi see on nende kohus, kirjutatakse aastaraamatus.
Üldjuhul on islamiriikidest pärit isikud reisinud legaalselt Venemaale kaugema eesmärgiga sealt illegaalselt edasi liikuda Euroopasse ja konkreetselt läbi Eesti Skandinaaviasse.
Euroopasse pääsemise nimel ollakse valmis maksma inimkaubandusega tegelevatele võrgustikele ja võtma eluohtlikke riske. Kurvaks näiteks on juhtum 2014. aasta jaanuarist, kui kolm Sudaani päritolu isikut üle Piusa jõe ujudes Eestisse tulid ning üks nendest hiljem alajahtumise tõttu suri.
Eestis on mitu vabatahtlikku mittetulundusühingut, mis tegutsevad immigrantide ja neile varjupaiga andmise valdkonnas. Üllaste eesmärkidega mittetulundusühingute tegevus aitab üldjuhul hädasolijaid.
Kaitsepolitsei soovitab nendel mittetulundusühingutel teha tihedamat koostööd riigiasutustega ja lühiajaliste sihtide kõrval töötada välja pikaajaline strateegia.
Tegelike pagulaste kõrval kasutavad samu marsruute Euroopasse pääsemiseks ka terroriorganisatsioonidega seotud isikud, kelle eesmärgid ohustavad Euroopa julgeolekut.
Kapo palub inimestel, kes on märganud oma lähedaste või tuttavate seas põhjendamatut huvi kriisikollete või äärmusideoloogiate vastu, sellest kapole teada anda.