Eesti parem- ja vasakäärmuslased on viimastel aastatel olnud vähemaktiivsemad kui varem, möödunud aastale tagasi vaadates pole endiselt alust rääkida riigi julgeolekut ohustavast äärmuslusest.
Kapo: riigi julgeolekut ohustavast äärmuslusest pole põhjust rääkida
13. aprill 2015, 13:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa soov vahendeid valimata lääneriike nõrgestada tähendab Eesti kontekstis seda, et Venemaa loogiliseks huviobjektiks on ka siinsed äärmuslased, kirjutab kaitsepolitsei oma täna tutvustatud aastaraamatus.
Eesti parem- ja vasakäärmuslaste aktiivsus on aga viimastel aastatel kahanenud - kogu tegevus on piirdunud vaid mõne väiksema kontserdi või meeleavalduse korraldamisega.
Äärmuslased jätkavad katseid poliitikas edu saavutada, kuid see sõltub pigem teistes parteides pettunud valijate protestihäälte saamisest, kuna oma ideedega nad siiani valijate toetust saavutada pole suutnud.
Suurvene šovinistid on Eestis samuti marginaalsed. Seoses Ukraina sündmustega aktiveerusid 2014. aasta kevadel mõned äärmusrühmitise Notšnoi Dozoriga seotud isikud, ent nende katsed kaasata Venemaa tegevust Ukrainas toetavatesse aktsioonidesse venekeelset kogukonda kukkusid läbi.
Nende antifašisti sildi taha varjunud äärmuslaste puhul on tegemist Kremli käsilastega, kes sisuliselt tegelevad vaenu õhutamisega.
Venemaa GONGO1 Mir Bez Natsizma nõukogu liikmed osalesid 16. märtsil 2014 Krimmi referendumil nn rahvusvaheliste vaatlejatena Eestist, kuigi nad juba mõnda aega elavad alaliselt Venemaal.
28. septembril 2014 külastas üks neist Donbassi VFi poolt kokku pandud nn rahvusvahelises vaatlejate rühmas (Venemaa meedia nimetas neid OSCE vaatlejateks.) Samu äärmuslasi kasutati regulaarselt Balti riikide vastaste sõnumite edastamisel kõneisikute ja «ekspertidena».