Kaitseminister Sven Mikser märkis, et kindlasti pole võimalik Venemaal Eestit nelja tunniga vallutada, kuid riigikaitse eest vastutajad peavad olema valmis mitmesugusteks provokatiivseteks sammudeks.
Mikser: peame mõtlema ka kujuteldamatule ohule
14. aprill 2015, 08:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mikser osutas, et Venemaa on viimastel aastatel muutnud oma retoorikat ja käitumist üha agressiivsemaks. Regulaarselt viiakse läbi suuremahulisi lahinguvalmiduse kontrolle, mille kattevarjus on lihtne ette valmistada veelgi provokatiivsemaid samme.
«Usun, et ka president Ilvese «nelja tunni» remark oli mõeldud illustreerima Vene Föderatsiooni otsustusprotsessi ja relvajõudude siirmise kiirust, ent kindlasti ei tahtnud president väita, justkui saaks Eesti vallutada nelja tunniga. See ei ole võimalik,» lausus kaitseminister.
«Eesti ei seisa täna silmitsi otsese sõjalise rünnaku ohuga, ent sõjalise riigikaitse eest vastutajad peavad mõtlema ka kujuteldamatule. Seepärast tuleb heidutust ja kaitset järjekindlalt tugevdada. Meie eesmärk on nii NATO reageerimiskiiruse kasvatamine kui liitlaste kohaloleku suurendamine Eestis. Seda nii täiendavate liitlaste üksuste kui eelpaigutatud varustuse kaudu,» nõustus Mikser president Ilvese üleskutsega alliansile.
President Toomas Hendrik Ilves rääkis nädalavahetusel The Telegraphis ilmunud intervjuus, et NATO peaks muutunud julgeolekuolukorra tõttu saatma Eestisse püsivalt vähemalt ühe brigaadi. Ta ütles, et rünnaku korral võtb aega viis päeva kuni nädal, et partnerite abiväed kohale jõuavad. Samas on Venemaa rünnakuvõimekus sisuliselt momentaanne ning nelja tunni jooksul on invasioon juba lõppenud.