President Toomas Hendrik Ilves arutas täna Kadriorus Saksamaa kaitseministri Ursula von der Leyen’iga Euroopa julgeolekupilti ning NATO kui kollektiivse kaitsealliansi heidutavat ja püsivat kohalolekut Balti riikides.
Ilves Saksamaa kaitseministrile: tänases julgeolekuseisus on vaja püsivaid heidutusüksusi NATO piiririikides
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
14. aprill 2015, 12:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi hübriidsõjast räägitakse järjest enam, nagu näeme Venemaa tegevusest Ukrainas, on jätkuvalt tähtis traditsiooniline heidutus, mis on aastakümnete jooksul olnud NATO usutavuse üks aluseid, ütles Eesti riigipea.
Ta rõhutas, et ehkki Venemaa sõjaline jõud jääb NATOle kollektiivselt selgelt alla, on relvaüksuste arvukus Läänemere piirkonnas praegu Venemaa kasuks, mistõttu on oluline liitlaste kohaloleku suurendamine siinses piirkonnas.
President Ilvese sõnul tuleb NATO-Vene 1997. aasta alusakti sõnastust, et «praeguses ja ettenähtavas julgeolekukeskkonnas ei paigutata uutesse liikmesriikidesse märkimisväärseid väeüksusi», vaadata oma aja kontekstis. Tänases julgeolekuseisus aastal 2015 ei saa aga 1997. aasta akt olla takistuseks püsivate heidutusüksuste paigutamiseks NATO piiririikidesse.
«Venemaa enda tegevus alates möödunud aasta algusest Ukrainas on võtnud NATO-Vene alusaktilt omaaegse tähenduse,» sõnas Eesti riigipea.
Kohtumisel Saksamaa kaitseministriga räägiti Venemaa relvajõudude kohta käiva otsustamise ja üksuste liikumahakkamise kiirusest.
«Me oleme viimase aasta jooksul korduvalt täheldanud, et umbes neli tundi kulub aega, kui Venemaa strateegiline juhtkond võtab vastu otsuse äkkõppuse läbiviimiseks kuni taktikalisel tasandil hakkavad väed liikuma,» kirjeldas president Ilves. «See ei tähenda muidugi ühegi NATO liitlase territooriumi vallutamist, ent näitab, et otsustamise ja liikuma hakkamise kiirus on taandunud tänapäeval loetud tundideks ega eelda vägede pikaajalist koondamist piiri taha.»
Eesti riigipea ja Saksamaa kaitseminister rääkisid ka ideest luua Euroopa Liidu armee, tõdedes, et kuigi Lissaboni leping näeb ette võimalusi selles suunas liikumiseks, on eesmärgini pikk tee ning strateegilise kommunikatsiooni olulisusest meie väärtuste eest seismisel.
Ursula von der Leyen on olnud kaitseminister aastast 2013. Ta on esimene naine, kes Saksamaal seda portfelli omab. Varasemalt (2009-2013) oli naine tööminister.
2. aprillil plaanis Eestit külastada ka Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier, kuid visiit lükkus seoses Iraani tuumakõnelustega edasi.