Riigikogu esimees Eiki Nestor ei mäleta, et toetusrühma algataja koos nimekirjaga asutamiskoosolekult põgeneb, nagu seda tegi Martin Helme, kes tahtis luua ühendust traditsioonilise perekonna kaitseks.
Nestor Helme algatusest: toetusrühmad ei ole maailmavaatelised nagu fraktsioonid
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
15. aprill 2015, 10:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeval tegi Martin Helme (EKRE) ettepaneku luua saadikuühendus traditsioonilise perekonna kaitseks, kuid nähes reformierakondlaste suurt huvi, põgenes koos asutamisdokumentidega. Nimelt esitati lisaks Helmele toetusrühma esimehe kandidaadiks ka Imre Sooäär (RE), kes on kooseluseaduse pooldaja.
«Kui traditsioonilise perekonna kaitsegrupi esimeheks kavatsetakse valida Imre Sooäär, siis see… noh ei ole asja algne mõte,» ütles Helme Postimehele.
«Ma tõesti ei mäleta, et midagi sellist on varem ette tulnud, et ükskõik siis millise toetusrühma algataja koos nimekirjaga asutamiskoosolekult plehku paneb,» nentis staažikas riigikogu liige sotsiaaldemokraat Eiki Nestor.
Ta lisas, et kindlasti on aga olnud olukordi, kus toetusrühma algatajat rühma esimeheks ei valita. «Seda küll mitte sageli, aga ikkagi,» ütles Nestor.
Tema sõnul ütleb riigikogu kodu- ja töökorraseadus vaid seda, et riigikogu liikmetel on õigus selliseid ühendusi moodustada.
«Õiguslikus mõistes on siis tegu riigikogu liikmete poolt moodustatud ühendusega, kuhu kuulumine on saadikute vaba tahe ja ei ole sõltuvuses sellest, millises nimekirjas saadik riigikokku jõudis. Koondatakse saadikuid, kes mingi teema vastu rõhutatud huvi tunnevad ja seetõttu omavahel probleeme nii ehk nii arutavad. Kohtuvad ministritega, erinevate huvirühmade esindajatega ja teevad mitmel muul moel koostööd,» selgitas Nestor.
Martin Helme ütles BNSile, et plaanib saadikuühenduse loomisega jätkata ülejärgmisel nädalal. «Teisipäeval ja kolmapäeval olen välismaal, neljapäeval enam ei jõua, järgmisel nädalal pole istungeid, siis ilmselt ülejärgmisel nädalal,» põhjendas ta BNSile.
Ta lisas, et lahkus asutamiskoosolekult, kuna läks otsima veel saadikuid, kes ühendusega liituda tahaks.
Sooäär: saadikurühm tuleb igal juhul luua
Imre Sooäär kinnitas Postimehele, et saadikurühm tuleb igal juhul luua, sest peresid puudutavaid teemasid, millega tegeleda, on palju rohkem. «Mitte ainult kooseluseadus, vaid ka perede toimetulek, alla vaesuse piiri elavad pered, lõhutud ja hädas olevad pered ja elatisküsimused,» selgitas Sooäär.
Ta lisas, et kui Helme paberitega välja ei ilmu, siis tuleb protsessi otsast alustada ja uuesti asutajate allkirjad koguda. «Minul pole mitte mingit ambitsiooni olnud selle rühma esimeheks saada. Koha peal pakkusid kolleegid mind välja lihtsalt ühe kandidaadina juhatusse. Ma oleks hea meelega ka aseesimehe kohustusi täitnud. Minu arvates sobiks selle toetusrühma juhiks ideaalselt näiteks Yoko Alender või Heidi Purga, kavatsen ka vastava ettepaneku teha. Eeskujulike emadena on mõlemal pereteemad ka südames,» rääkis Sooäär, kelle meelest ei ole asutajatelt midagi käest ära võetud.
«Loodava saadikuühenduse nimi viitas aga väga selgelt ühe kurikuulsa sihtasutuse nimele. See on ohtlik, kui riigikogus hakatakse moodustama poolt ja vastu saadikuühendusi. Sellist praktikat ja hea tava riigikogu ajalugu ei tunne. Saadikuühendused võtavad lahendada probleemseid teemasid või valdkondi ja püüavad erakondade üleselt leida konsensust nende sõlmküsimuste lahendamiseks. Riigikogus pole kunagi olnud näiteks surmanuhtluse pooldajate ja surmanuhtluse vastaste saadikurühma. Vastanduvate saadikurühmade loomine ei kuulu riigikogu heade tavade hulka, sest suurendab ainult lõhesid, mitte ühisosa otsimist,» lisas Sooäär.
Riigikogu juhatus registreerib Nestori sõnul need ühendused väga praktilistel põhjustel - näiteks, et neil oleks oma arupidamisteks võimalik ruume kinni panna. «Aga kindlasti on neil ühendustel võimalik enda nimel ka seisukohti võtta, avaldusi teha,» kinnitas Nestor.
Toetusrühma moodustamiseks ei ole vaja muud, kui saadikute soovi sinna kuuluda. Asutamiskoosolekul valitakse juhid. «Hea tava kohaselt teavitatakse rühma moodustamises soovist kõiki riigikogu liikmeid, et kõigil oleks võimalik sinna astuda,» kinnitas Nestor, kes toonitas, et toetusrühmad ei ole olnud maailmavaatelised, vaid probleemi või teema põhised. «Maailmavaate alusel kuulutakse fraktsiooni.»