Eile viidi lõpuni Sindi paisu ostutehing, et teha algust praktiliselt hävinud Pärnu jõe lõhepopulatsiooni taastamisega, millega Eesti lõhede arvukus kahekordistuks.
Riik ostis 1,3 miljoni euroga Sindi paisu
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
22. aprill 2015, 10:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaministeerium jõudis paisu ostmises kokkuleppele ASiga Raju tänavu veebruaris.
Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul on paisu riigile ostmine väga suur samm Pärnu jõestiku elupaikade taastamiseks, ent kõige suurem töö seisab alles ees. Järgmise sammuna tuleb tema sõnul koostöös kõigi asjassepuutuvate osapooltega leida parim lahendus paisurajatiste kaladele läbipääsetavaks tegemisel ning seejärel saab alustada reaalsete töödega, vahendas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja.
«See kõik võtab omajagu aega, kuid loodetavasti on hiljemalt Eesti riigi 100. sünnipäevaks Pärnu jõgi kaladele avatud ja kui tahe on, võib ka Roosna-Allikule ujuda,» ütles Pomerants.
Sindi paisu siirdekaladele läbipääsetavaks tegemine on üks osa Pärnu jõestiku elupaikade taastamise projektist, mida rahastatakse ühtekuuluvusfondist ja mille elluviija on keskkonnaagentuur. Paisurajatiste hinnaks kujunes 1,32 miljonit eurot.
Paisu hind kujunes kohtuvälise lahenduse otsimise raames ja aluseks oli kinnisvara ekspertiis. Ministeeriumi teatel on tegemist investeeringuga tulevikku, mida tehes rikastub oluliselt Pärnu jõestik ja kalapüüdjate püügivõimalused.
Paisu kaladele läbipääsetavaks tegemiseks on kaalumisel lahendused, mis on keskkonnamõju hindamisega heaks kiidetud. Üks neist oleks kärestiku rajamine, millega paisutustase umbes poole võrra alaneks ja teine lahendus kalarambi rajamine koos lauge looduslähedase kalapääsuga. Lisaks sellele tuleb jõge puhastada põhjasetetest ning taastada koelmukohti.
Pärnu jõgi on suurima potentsiaaliga lõhejõgi Eestis, kuid reaalselt on praegu kaladel võimalik kasutada vaid üht protsenti kogu jões leiduvatest elupaikadest. Paisu avamisel avaneks kaladele praeguse 14 kilomeetri asemel ligi 100 kilomeetri pikkune jõelõik, lisaks kõik Pärnu jõe lisajõed.
Teadlaste hinnangul on Pärnu jõe tegelik lõhe taastootmispotentsiaal ligi 45 000-58 000 lõhe noorkala aastas, kuid praegu jõuab enamikel aastatel jõest merre tagasi vähem kui 100 kala. Pärnu jõestik on aga võimeline tootma pea sama palju lõhekala kui ülejäänud Eesti lõhejõed kokku.
Lisaks lõhele parandab paisu avamine ka selliste looduskaitseliste liikide nagu jõesilmu, paksukojalise jõekarbi ning hariliku võldase, aga ka tööstuslikult oluliste kalade nagu meritindi, meriforelli, vimma ja siia elupaiku.