Et kolmas pikale veniv õppeveerand kooliperet energiast tühjaks ei tõmbaks, soovivad Kohtla-Järve Järve ja Iisaku gümnaasium lisada kooliaastasse veel ühe vaheaja. Sama kaalutakse mujalgi.
Ida-Virumaa koolid vähendavad laste kurnatust lisavaheajaga
23. aprill 2015, 15:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järve gümnaasium teavitas sel nädalal Kohtla-Järve linnavõime, et soovib alates järgmisest õppeaastast rakendada koolis viit koolivaheaega, kirjutab Põhjarannik.
Nimelt annab põhikooli- ja gümnaasiumiseadus nii põhikoolidele kui gümnaasiumidele võimaluse ja õiguse kehtestada kevadperioodil üks lisakoolivaheaeg. See on võimalik, kui direktor teeb sellekohase ettepaneku, hoolekogu annab nõusoleku ja kooli pidaja selle kinnitab.
«Seda põhimõtet rakendavad mitmed koolid mujal Eestis juba mitu aastat,» ütles Järve gümnaasiumi direktor Anne Endjärv. Selle tulemusena jaotub õppeaasta 35 õppenädalat ehk 175 koolipäeva seitsmenädalasteks perioodideks ning õppeaasta lõpeb 10. juuni paiku.
«Õpilased on kauem hõivatud koolis ja lapsevanemad on rahul, et lapsed pole kolamas. Peale selle on õpilased vähem haiged, sest tekib lisapuhkus ja organism saab enne kevadet paremini taastuda,» põhjendas Endjärv.
Iisaku gümnaasiumis, kus soovitakse samuti lisavaheaeg kehtestada, ei hakka järgmise õppeaasta vaheajad täpselt Järve gümnaasiumi omadega kattuma, kuid põhimõte on sama - koormus ühtlasemalt õppeaasta peale ära jaotada ning vähendada kooli- ja tööstressi nii lastel kui ka õpetajatel.
«Mõte tuli märtsi alguses, kui vaatasin, et lapsed on nii väsinud ja unised, eriti pärast kellakeeramist. Kui hakkasin sellest õppealajuhatajale rääkima, selgus, et olime teineteisest sõltumatult täpselt samale mõttele tulnud,» rääkis direktor Anneli Bogens.
Kui ideele otsiti toetust kolleegide seas, tulid õpetajad sellega kiiresti kaasa. «Kõige rohkem kõhklusi tekitas asjaolu, et õppeaasta pikeneb viie päeva võrra. Miinuseks võib ka olla, kui ühe pere lapsed õpivad eri koolides, aga plusse on kindlasti rohkem, neist peamine on koormuse hajutamine.»
Lisavaheaja teemal on maad kuulanud ka Kiviõli 1. keskkooli õpilasesindus. Eelmisel õppeaastal paluti õpilastel vastata küsitlusele, selgitamaks välja, kas selle järele oleks vajadus.
«Tagasiside oli pigem pooldav, aga kuna vastajaid oli vähe, polnud see hoolekogu jaoks veenev. Tundus, et õpilased ei saanud täpselt aru, et lisavaheaeg toob kaasa õppeaasta pikenemise,» rääkis direktor Heidi Uustalu.
Seejärel käis õpilasesindus klassides selgitustööd tegemas ning mullu sügisel toimus debatt lisavaheaja poolt ja vastu, mis lõppes avaliku hääletusega. Uustalu sõnul osalesid hääletuses ainult õpilased ja lisavaheaja vastastel oli ilmselge ülekaal. «Tundus, et see tulemus võeti ka omaks. See ei tähenda, et teema ei võiks tulevikus uuesti päevakorda tulla,» nentis ta.
Loe pikemalt Põhjarannikust.