Tõrva Tarbijate Ühistu eksjuhi ametiajal kadus ettevõttest kopsakas summa

Postimehele teadaolevalt on Tomson kaevanud inimesi ja asutusi kohtusse vähemalt kuuel korral. Kui aga peab vähegi paika see, mida Tomsonile kui ühistu juhile süüks pannakse, on tegu raha ja varade eriti räige kõrvaletoimetamisega ettevõttest.

Mullu veebruaris saatis tarbijate ühistu uus juhtkond Lõuna prefektuurile esimese süüteoteate, hilisema uurimise käigus avanes Tomsoni väidetava tegevuse laiem ulatus ja siis jõudis politseisse veel kaks süüteoteadet. Need teated puudutavad Tomsoni tegevust 2001. aastast 2008. aasta lõpuni, mil ta lõpuks lahti lasti.

Mängime squash’i

Mis aga kõige hullem – Lõuna prefektuur ja Tomsoni kriminaalasja uuriv ringkonnaprokuratuur pole rohkem kui poolteise aastaga kedagi kriminaalasjas kahtlustatavakski kuulutanud.

Postimehe käsutuses olevatest süüteoteadetest selgub, et Tomson tegi Tõrva Tarbijate Ühistu (TTÜ) varadega aastate jooksul, mida tahtis: müüs ühistule kuulunud krundi soodsalt enda firmale ja lõpuks vormis Valgas aadressil Tõrva mnt 1 asuvast endisest poehoonest tennise- ja squash’i-keskuse, kus on ka korterid. Seda muidugi ühistu raha eest.

Muu seas näitas Tomson lugematutel arvetel kulutusi ühistu poodide remondile, hooldusele või seadmete soetamisele. Väidetavalt aga rajati selle raha eest tulevast tennise- ja squash’i-keskust.

Kokku kulutas TTÜ Tõrva mnt 1 hoonestu renoveerimiseks 2007. ja 2008. aastal 1,1 miljonit krooni.

Eriline lemmik paistab Tomsonil olevat Valga tuntud ärimees ja keskerakondlane Andres Saretok, kes on TTÜ eksjuhi tegemistest samuti oma jao saanud. Näiteks 2006. aastal müüs Tomson talle maha portsu Valgas ühistule kuulunud kortereid 8,8 miljoni krooniga. Sellest tasus ostja kohe 5,8 miljonit ja ülejäänu pidi ära maksma 2008. aasta juuliks.

Raha aga ei laekunud ja seepeale teatas Tomson helde mehena, et ei alusta täitemenetlust maksmata summa väljanõudmiseks enne 2011. aastat.

Ühe ühistu korteri müüs Tomson aga Valgas aadressil Vabaduse 2/4 oma pojale Timo Tomsonile 60 000 krooniga. Ühistu juhid võivad praegu ainult oletada, et võileivahinna eest müüdud korteri tegelik väärtus võis olla vähemalt kümme korda suurem.

Ainuüksi aastatel 2001–2006 omastas Tomson väidetavalt ühistu raha eest mitmesuguseid materjale ja teenuseid suurusjärgus 500 000 – 700 000 krooni.

«Soetatud materjalid ja teostatud tööd vormistati Olev Tomsoni korraldusel sageli kulutustena teistele ühistu hoonetele. Ka sõlmiti erinevate äriühingutega fiktiivseid lepinguid,» seisab süüteoteates.

Pärast vallandamist 2008. aasta lõpus üritas Tomson endale ühistu arvel veel tervet hulka tööriistu ja töid osta, aga rong oli läinud.

Tomson ise teatas, et ei soovi Postimehega rääkida tema ja ajalehe Valgamaalane vahelise kohtuvaidluse tõttu. «Kujutage ette, kui pahatahtlik naabrimees kirjutab teie kohta süüteoteate, et te andsite lapsele kommi ja ju te olete lapseahistaja,» rääkis ta.

«Kui süüteoteate esitajal on võtta mõni pahatahtlik või lihtsameelne ajakirjanik ja süüteoteade puudutab natuke tuntumat inimest, tundub see kohe ajakirjandusliku infona.»

Postimehe küsimusele, kas eraäri ajamine kaupluste remondi sildi all on vastaspoole väljamõeldis, vastas Tomson, et politsei on teda sel teemal juba küsitlenud ja tema enam ajakirjanikuga samast asjast ei räägi.

Eesti Tarbijateühistute Kesk­ühistu (ETK) saatis 2008. aasta lõpus Tallinnast TTÜ juhatusse laokil rahaasju korrastama Ahti Kuusevälja. «Arvestades kriminaalmenetluse kulgu, tundub, et avalik võim suhtub toimunusse üsna ükskõikselt,» märkis ta. «Ühel päeval need teod lihtsalt aeguvad.»

TTÜ uus juht Ilona Leetma võttis viimati politseiuurijaga ühendust kuu aega tagasi. «Ta ütles, et tegeldakse, aga kuna inimesi on vähe ja kriminaalasju palju, tuleb varuda kannatust,» lisas Leetma. «Minu teada ei ole Tomsonit pärast uute kuriteokaebuste esitamist isegi mitte üle kuulatud.»

Keeruline menetlus

Kuusevälja sõnul võib kivi lennutada ka nõukogu kapsaaeda. «Kui nõukogu liikmed oleks suhtunud oma ülesannetesse kohusetundlikult, oleks juhtunud vähemasti see, et nõukogu esimehe surma (2007. aasta suvel – toim) järel oleks valitud uus nõukogu esimees,» ütles ta. Kuusevälja sõnul pole ühistu nõukogu koosolekute toimumise kohta tegelikult mitte mingisugust teavet.

Lõuna ringkonnaprokurör Külli Saks vastas Postimehe küsimusele, kuidas pole suudetud sedavõrd suurte summade kadumist puudutavas kriminaalasjas poolteise aasta jooksul isegi kahtlustuse esitamiseni jõuda sama, mida kõigile varasematele küsijatele: tegu on mahuka kriminaalasjaga, mistõttu võtab menetlus tavapärasest rohkem aega. «Kahtlustust saab esitada alles siis, kui kahtlustuse aluseks olevad asjaolud on välja selgitatud.»

Postimees on Tõrva Tarbijate ühistu eksjuhist Olev Tomsonist kirjutades toetunud ainult ühistu poolt esitatud süüteoteatele.