Täna riigieksamite perioodi avanud eesti keele eksamil tuli õpilastel lahendada tekstimõistmis- ja kirjutamisülesandeid ning kirjutada lühikirjand.
Vaata, millised ülesanded olid abiturientidel eesti keele riigieksamil
Eksamitöös oli neli varianti, millest õpilane võis valida sobivaima, märkis sihtasutus Innove.
Lugemisosas tuli alustekstide põhjal lahendada 3 analüüsi- ja arutlemisoskust nõudvat ülesannet. Alustekstid esindasid näitekirjandust (katkend Andrus Kivirähki näidendist «Kevadine Luts»), luulet (Jürgen Rooste poeem «Rahvaloendaja»), publitsistikat (David Vseviov «Kas ajalugu tunneb usaldust?») ning populaarteadust (Alar Karise artikkel «Oma hing ja võõras keha; oma keha, kelle hing?»).
Eksami teises osas tuli abiturientidel kirjutada lühikirjand. Õpilased võisid analüüsida Eesti elu käsitlemist nüüdisaja kirjanduses ja/või filmikunstis, käsitleda Eesti rahvastiku vähenemisest ja paiknemisest tingitud probleeme, analüüsida riikidevahelisi suhteid nüüdisaegses maailmas või arutleda, millised eetilised probleemid kaasnevad teaduse ja tehnika arendamisega.
Anneli Aab sihtasutusest Innove selgitas, et uut tüüpi eesti keele eksamil ei ole enam kirjanditeemasid, nagu varem. Eksamil antakse üks konkreetne ülesanne või püstitatakse probleem, mille õpilane peab lahendama. Üks osa lahenduskäigust ongi lühikirjand.
Näidet eelmise aasta ühest eksamiülesandest saab näha siit.