Maanteeamet teetöödest: mullu suutsime päris palju ära teha

Piret Lakson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson (keskel).
Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson (keskel). Foto: Toomas Huik

Maanteeameti peadirektori Aivo Adamsoni sõnul suutis amet möödunud aastal teid ehitada ja remontida 2097 kilomeetri ulatuses, mis on tema sõnul päris hea tulemus.

Adamsoni sõnul on kõige tähtsam küsimus, kuidas hoida riigimaanteid nii, et need oleksid hea kvaliteediga, sõidetavad ja ohutud, ning kui palju raha oleks vaja igal aastal teedesse investeerida.

«Meie haldame riigimaanteid, mida on 16 443 kilomeetrit. Kogu maanteede võrk on aga ligi 59 000 kilomeetrit. Samas on riigimaanteedel liikluskoormus 50 protsenti. Oleme arvutanud, et kogu maanteeameti eelarve võiks olla igal aastal 280 miljonit eurot ning sellest 200 miljonit võiks olla otseselt seotud investeerimisega teedesse. Aastas tahaksime teetöid teha 2200 kilomeetri ulatuses,» rääkis Adamson, et nii suudaks amet säilitada pidevalt head kvaliteeti.

Ta toonitas, et mullu suutis amet teha töid 2097 kilomeetril. «See on päris hea tulemus,» ütles Adamson, lisades, et amet suutis möödunud aastal päris palju ära teha ja selleks ei kulunud mitte 200 miljonit, vaid ainult 175 miljonit eurot.

«Kui vaadata käesolevat aastat, siis raha investeeringuteks on küll üheksa miljonit eurot rohkem kui mullu, kuid peame kasutama ka rohkem Euroopa Liidu rahasid,» nentis Adamson. «ELi rahasid saame kasutada aga vaid rahvusvahelistel maanteedel, mida on ainult 1245 kilomeetri ulatuses,» lisas ta, et teiste teede puhul seda kasutada ei saa.

Tänu ELi rahadele saab Adamsoni sõnul teha küll suuremamahulisi töid, kuid kilometraaži juurde ei saa.

Nimelt keskendub maanteeamet tänavu rohkem põhimaanteedele ehk neile, mis kuuluvad ka rahvusvahelisse Trans European Network Transport (TEN-t) teedevõrgustikku.

TEN-t võrgustikku kuuluvad järgmised põhimaanteed: Tallinn-Narva (E20), Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa  (E263), Jõhvi-Tartu-Valga (E264), Tallinn-Pärnu-Ikla (E67), Tallinn-Paldiski, Tallinna ringtee (E265), Jõhvi-Tartu-Valga (E264), Riia-Pihkva (E77) Eesti osa, Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla, Pärnu-Rakvere-Sõmeru ning Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare (kuni Virtsuni).

«Tänavu on eesmärgiks seatud teetöid teha 1811 kilomeetril, kuid loodame, et saame rohkem ära teha, nii nagu mullu, kui saime tänu hangete odavnemisele võtta lisaobjekte ja kokkuvõttes rohkem ära teha,» kommenteeris maanteeameti peadirektor selle aasta plaane.

Sel aastal püüab amet rohkem rõhku panna ka teede kvaliteedile. «Tahame kvaliteedikontrolli teha juba tee-ehituse ajal,» sõnas Adamson, et nii hoitaks ära rohkem vaidlusi ja ka ehitajad muutuvad distsiplineeritumaks ja hoolsamaks.

«Mõte on ikkagi selles, et tee eluiga kestaks kauem, ja et me ei räägiks siin seitsmest aastast, vaid ikka 12, 15 või 20 aastast.»

Samuti üritatakse sel aastal Lõuna regioonis rakendada üht uut ideed ehk teha pindamist ühe päevaga. «Nii ei ole pikalt teel lahtist killustikku. Liiklejatel on ebamugav, kui nad peavad nädal aega aeglasemalt sõitma ja samal ajal on kivid kõik lahtised,» selgitas Adamson. «Sellega sunnime ka ehitajaid mõtlema innovatiivsuse ja liiklejate peale.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles