Suvel korraldatud uuringust selgub, et välismaalastes ei ärata 13 miljonit krooni maksma läinud «Welcome to Estonia» märk huvi, paljud neist peavad seda mittemidagiütlevaks ja koguni ebakvaliteetseks.
Paljud välismaalased peavad Eesti märki mittemidagiütlevaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soomes Naantalis elav Matti Penttinen on üle kümne korra Eestis käinud, «Welcome to Estonia märgiga» ei olnud ta aga laeva ega lennukiga siia reisides varem kokku puutunud. «Mulle see meeldib, selle terviklikkus,» olid mehe esimesed sõnad, kui Postimees talle märki nüüd näitas.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) tellitud uuringust selgub, et küsitletud 1000 soomlasest oli märki näinud 16 protsenti. Enamik neist suhtus sellesse samamoodi kui Penttinen – mitte üleliia kriitiliselt. Samas ei ei tekitanud «Welcome to Estonia» uuringus osalenud soomlastes nii positiivset emotsiooni kui Penttinenis.
Nagu sakslased, rootslased, norralased ja britid, pidas ka suur osa soomlastest vastajatest Eesti märki mittemidagiütlevaks. Sama tõdes Audenteses ärikorraldust õppiv 20-aastane soomlane Taija Sironen.
Vastajatel oli võimalik hinnata veel, kas märk on näiteks usaldusväärne, sõbralik, kvaliteetne, innovatiivne või hoopis negatiivse iseloomuga. Rootsis Stockholmis elav Luis Bartuén ütles, et sõbralikkusest on tal veidi teistsugune arusaam, aga suisa negatiivseks ta «Welcome to Estoniat» ei pidanud.
Korduvalt Eestit külastanud Bartuén oli märki varem kuskil näinud. «Selle kuju jäi meelde, aga ei mäleta, mis sinna sisse oli kirjutatud ja kas nägin seda Eestis või Stockholmis,» ütles ta.
Bartuén pidas logot küll innovatiivseks, ent Eestiga ta seda hoobilt ei seostanud. «Pigem tundub, et tegemist on mingi korporatsiooni embleemiga,» ütles Bartuén.
Mehe sõnul on sildile kirjutatust raske aru saada. «Mina esimese korraga lugesin, et «Welcome to East Estonia»,» tõdes ta. Bartuén muudaks märki arusaadavamaks ja selgemaks. «Praegu ei seosta seda millegagi,» nentis ta.
EASi turundus- ja kommunikatsioonidirektori Erki Peegli sõnul jäid nad uuringu tulemustega rahule. Tõika, et 40 protsenti sakslastest pidas märki innovatiivseks, seostas Peegel Eesti e-eduga. Saksamaal on tema sõnul ilmunud viimastel aastatel palju artikleid meie e-maksuametist ja e-valimistest. «Tundub, et Eesti riigile iseloomulikke kuvandeid kanti seal märgile üle,» hindas ta.
Samuti oli Peegel meeldivalt üllatunud, et kõige sõbralikumalt suhtusid märki norralased, kellest 47 protsenti pidas seda meeldejäävaks.
Peegli sõnul sondeerisid nad uuringut tehes pinda, millises suunas edasi liikuda – praegu käib kontseptsiooni uuendamine, EAS tahab sellega lähikuudel välja tulla.
«Veel on vara öelda, kui palju seda eelmisega võrreldes muudetud on,» ütles Peegel ja lisas, et revolutsiooni nad teha ei taha. Samuti toonitas ta, et «Welcome to Estonia» märk on ainult väike detail kogu käsitusest.
Põhirõhk oli varemgi pandud sellele, et muuta Eesti ligitõmbavamaks näiteks turistidele ja välisinvestoritele. «Mõtleme, miks peaksid näiteks saksa keskkoolilõpetajad kaaluma õppimatulekut Eestisse,» rääkis Peegel.
Reklaamiärimees Marek Reinaas rõhutas samuti, et «Welcome to Estonia» projekti haare oli laiem kui ühe kindla firmamärgi reklaamimine tavaliste inimeste seas. «Eestit tutvustati võib-olla rohkem eri messidel ja muul viisil,» ütles ta.
Uuringu tulemused on Reinaasa hinnangul tõepärased ja rohkem olnuks ta üllatunud, kui kõik viies riigis küsitletud oleksid märki näinud ja midagi öelda osanud.
«Ei midagi sellist, mille üle peaks pead vangutama,» leidis Reinaas ja lisas, et aastaid tagasi tehti ära suur töö.