Täna esitleb Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi õppejõud Rein Toomla uuringut «Mitte-eestlaste ühiskondlik-poliitiline aktiivsus ja osalemine», mille põhilisemaks avastuseks on see, et eestlaste ja venelaste poliitiline mõtlemine on muutunud üsna sarnaseks.
«Selle poliitilise mõtlemise all ma mõistan igasugust huvi tundmist poliitika vastu ja osalemist valimistel: miks osaletakse või ei osaleta ja erinevaid väärtushinnanguid ning suhtumist meie demokraatiasse. Eks seal on ikka väikeseid kõikumisi ka, aga tervikuna võib öelda, et kui andmed graafikusse panna, siis on need graafikud ühesugused,» rääkis Toomla.
Teise olulise aspektina selgus uuringust see, et suuremad erinevused ilmnevad hoopis venelaste eri gruppide vahel. «Need, kes on Eesti vabariigi kodanikud, on eestlastele veelgi lähedasemad, aga need, kes jäävad eemale, on peamiselt Venemaa kodanikud ja kodakondsuseta isikud. Venelaskond jaguneb pooleks,» selgitas Toomla ning lisas, et venelaste all mõeldakse ka näiteks ukrainlasi ja valgevenelasi.
«Vene keelt kõnelevate valijate hulgas on pilt palju kirevam. Seal on erinevaid hinnanguid ja suhtumisi. Ei ütleks, et nad kõik radikaalselt erineksid, aga need erinevused on olemas,» ütles Toomla.
Uuringu «Mitte-eestlaste ühiskondlik-poliitiline aktiivsus ja osalemine» jaoks tehti kaks eraldi uuringut. Esimene neist vahetult pärast 2005. aasta kohalike omavalitsuste valimisi ning teine pärast 2009. aasta valimisi, 2010. aasta alguses. Mõlema küsitluse intervjueeritavate grupp oli ühesugune – 1000 vastajat -ning küsitleti nii kodanikke kui mittekodanikke.
«Nendes uuringutes olid ühed ja samad küsimused ja seepärast on need uuringud võrreldavad. Ma üritangi mitte jälgida hetkeseisu, vaid vaadelda mingisugust arengut. «Ma saan aru küll, et kahest uuringust jääb järelduste tegemiseks väheks, aga ikka parem kui mitte midagi.»
Kohalike omavalitsuste valimised võeti uuringu aluseks seetõttu, et neil saavad osaleda ka välismaalased. Tavaliselt neile valimisuuringutes tähelepanu ei pöörata, sest riigikogu valimistel nad osaleda ei saa.
Toomla sõnul on uuringu järeldus natuke eriskummaline, sest ega ju kindlalt ei tea, kas eestlaste ja venelaste mõttemaailmade lähenemine on tulnud iseenesest või on seal taga ka mingisugune teatud kindel integratsioonipoliitika.
«Need on protsessid, mis nõuavad tohutult aega ja selles mõttes on meil näiteks Belgiaga võrreldes ikka kenasti läinud. Võib-olla on see tingitud integratsioonipoliitikast, aga võib-olla mitte,» sõnas Toomla.
«Siin on rida asju, mille lahendumine vajab lihtsalt aega. Aeg ravib kõik haavad ja aeg teeb oma töö ning tõenäoliselt kümmekonna aasta pärast oleme oma mõtteviisilt palju sarnasemad,» ütles Toomla.