Hanso: sarnaselt mõtlevate riikide seisukohtade ühtlustamine on praegusel ajal oluline

Georgi Beltadze
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hannes Hanso
Hannes Hanso Foto: Riigikogu kantselei

Teravmägedel Põhja- ja Baltimaade parlamentide kolleegidega kohtunud riigikogu väliskomisjoni esimees Hannes Hanso ütles, et koostöö ja seisukohtade ühtlustamine sarnaselt mõtlevate riikide vahel on praegusel kriitilisel ajal ääretult oluline.

Kõneledes olukorrast Venemaal ja Ukrainas, märkis Hanso, et Euroopa tugevus peitub tema ühtsuses. «Juhul kui meil peaks omavahel tekkima erimeelsused, võib Venemaa seda ära kasutada,» lausus Hanso.

Hanso sõnul on ka väga tähtis, et mais Riias toimuval idapartnerluse tippkohtumisel Ukrainale ja teistele partnerriikidele antavad sõnumid oleksid veenvad ja reformide jätkamist julgustavad. «Euroopa Liidu riigid saavad aidata Ukrainat majanduslike ja õigusalaste reformide läbiviimisel ning Ukraina valitsus peab omalt poolt ohjama korruptsiooni,» rääkis Hanso. «Üks olulisi lahendust vajavaid küsimusi on ka Ukraina ja teiste idapartnerlusriikide viisavabadusega seonduv.»

Põhja- ja Baltimaade parlamentide väliskomisjonide esimeeste kahepäevasel kohtumisel Svalbardis olid arutlusel ka erinevad Arktikaga seotud küsimused, millest jäi kõlama, et regioon ei tohiks muutuda geopoliitiliste huvide põrkumise piirkonnaks.

Suurt huvi Arktika vastu on viimasel ajal üles näidanud Aasia riigid. Põhiliselt soovitakse lühendada läbi Põhja-Jäämere mereteed Aasia ja Euroopa vahel. Kaubaveoks on proovireise teinud näiteks Lõuna-Korea ja Hiina. Paralleelselt kaubaveo arendamisega on oluline päästevõimekuse suurendamine.

Eesti huvi Arktika vastu on seni olnud tagasihoidlik, kuid Eesti kaalub Arktika Nõukogus vaatlejastaatuse taotlemist. Eesti põhiline huvi Arktikas on seotud teadusuuringutega, seisis riigikogu pressiteates.

Põhja- ja Baltimaadest pärit radikaliseerunud välisvõitlejate teema käsitlemisel tõid osalejad Hanso sõnul välja, et seadused vajavad uue olukorraga kohandamist ning et ennetustöö radikaliseerumise vältimiseks on riikide uus prioriteet.

Kui Põhjamaadest pärit välisvõitlejaid on sadades, siis Balti riikides on seni veel tegemist üksikute isikutega. Hanso sõnul soovitavad Põhjamaad oma kogemusest pöörata tähelepanu ennetusele ja koostööle välisvõitlejate perekondadega. Hanso rõhutas, et ükski tegevus ei ole suunatud islami, vaid terrorismi vastu. «Välisvõitlejatega on seotud palju õiguslikke küsimusi,» ütles Hanso. Näiteks tuleb pöörata tähelepanu tõendite kogumisele.  

Seoses kriitilise olukorraga Vahemerel kerkis kohtumisel üles ka rände teema. Hanso sõnul tuleks Euroopa põhjapoolsetel riikidel mõista Vahemere äärsete riikide probleeme ja aidata kaasa nende lahendamisele, siis võime loota mõistmist ka meid puudutavates küsimustes, eriti julgeoleku valdkonnas.

Põhja- ja Baltimaade parlamentide väliskomisjonide esimeeste kohtumised toimuvad regulaarselt kaks korda aastas. Eelmine kohtumine toimus eelmise aasta sügisel Leedus Trakais. Seekord on eesistuja rollis Norra parlament, kes kutsus külalised Põhja-Jäämere saarestikus asuvasse Svalbardi. Järgmise kohtumise korraldab Rootsi parlament selle aasta sügisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles