Möödunud laupäeval Nepalis toimunud maavärina järel Langtangi orgu lõksu jäänud Ragnar Plees rääkis Postimehele, et praeguseks on kogu reisiseltskond Katmandus kokku saanud ning nüüd oodatakse pikisilmi kojulendu.
Langtangi orust lõpuks Katmandusse pääsenud eestlane räägib oma kogemusest
29. aprill 2015, 21:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Plees ja veel viis eestlast said täna päeval lõpuks päästekopteri peale, mis toimetas nad Dhunchesse. Mõned tunnid tagasi jõudsid nad Nepali pealinna Katmandusse, kuhu ülejäänud Sandberg Reiside turismigrupi liikmed toimetati juba nädalavahetusel.
Laupäevast saati Nepalis Langtangi orus päästmist oodanud Ragnar Plees kirjeldas, et nad olid mägedes umbes 3000 meetri kõrgusel ning seal puudus igasugune sidevõimalus. «Nende päevade jooksul oligi meie jaoks üks suuremaid muresid, et lähedased ei saanud meiega kontakti,» ütles ta. «Me ise teadsime, et oleme elus ja terved, aga see, et olime justkui välismaailmast ära lõigatud, oli meie jaoks tõsine probleem.»
Plees nentis, et nad ei teadnud, milliste tagajärgedega laupäeval toimunud maavärin tegelikult oli. «Teadsime, et maavärin toimus ja et meile kukkus kõvasti kive ja lund kaela, aga kui hull see tegelikult oli, seda me ei teadnud. Samuti ei olnud meile teada põhjus, miks meid päästma ei tuldud,» rääkis ta.
Meenutades õnnetusepäeva, sõnas Plees, et päev oli alguses kena nagu ikka. «Ühel hetkel hakkas aga maa jalge all tugevalt liikuma,» märkis ta, et see oli väga ootamatu. «Mõned sekundid hiljem oli kuulda, et tuleb lisa. Ja see lisa oli siis kõigepealt kivide langemine mäe otsast.»
Tol hetkel tundus see kõik Pleesile väga arusaamatuna - ta ei teadnud, mida oodata. «Järgnes korralik kivide varing ja selle järel kohe korralik lume- ja mudalaviin koos väga tugeva tuulega.»
Reisiseltskond jõudis peitu pugeda ühe suure kivi taha. «Aega reageerimiseks oli vaid loetud sekundid,» ütles Plees.
Varju pugenud eestlased jäid füüsiliselt täiesti terveks. Nende päevade jooksul, mil lõksus oldi, püüti jääda ka positiivseks. Samas on sellises olukorras igati loomulik, et pidevalt positiivne olla on raske. «Olime seal ümmarguselt viis päeva ja nende päevade jooksul oli kord lootuse, kord täielik lootusetuse tunne,» tunnistas mees.
Kerge ei olnud
Üldiselt olid aga need päevad rahulikud, midagi erakorralist ei juhtunud, inimesed suutsid end kontrollida, tõdes Plees. Ta lisas, et sealt äraliikumine oleks aga olnud liiga ohtlik.
«Päevad venisid üsna pikaks, mõtlesime pidevalt, et millal, kuidas
ja mismoodi me sealt mäe otsast alla saame. Jalgsi allatulek oleks olnud äärmiselt keeruline, sest praktiliselt iga tunni tagant veeres mäeservalt alla kive, mis muutis selle olukorra ohtlikuks,» selgitas ta.
Plees tunnistas, et kerge see kõik ei olnud. «Õhutemperatuur oli suhteliselt madal. Kohapeal midagi juurde hankida eriti ei saanud, saime kasutada vaid seda varustust, mis meil kaasas oli. Meil õnnestus ehitada ka ajutisi varjualuseid,» kirjeldas ta.
Eestlastega koos oli seal piirkonnas nende päevade jooksul veel palju inimesi. «Seltskond oli üsna rahvusvaheline - palju turiste ja lisaks suur hulk kohalikke elanikke,» ütles Plees.
Ümbruskonda kirjeldades tõdes ta, et vaatepilt oli üsna trööstitu - ilus mets oli mõne aja jooksul asendunud maha langenud puude, kivi- ja lumehunnikutega.
«Unustamatu kogemus,» märkis ta oma viimastele päevadele mõeldes. «Sellist katastroofi ei oska keegi ette ennustada.»
Hetkel viibib Sandberg Reisid turismigrupp Katmandu hotellis. Esialgse kava järgi pidanuks matkagrupp asuma Katmandu lennujaamast tagasiteele 2. mail, kuid praegu ei ole veel kindel, kas neil õnnestub sel päeval Nepalist lahkuda, kuna maavärina järel on Kahtmandu lennujaamas suur segadus.
Välisministeerium on saanud kontakti kõigi teadaolevalt praegu Nepalis viibivate Eestikodanikega. Ministeeriumil on andmed Nepalis laupäeval toimunud maavärina ajal viibinud 33 Eesti kodaniku kohta.
Maavärina ohvrite arv on tõusnud 5057 inimeseni. Maavärina kese asus Nepali pealinnast Katmandust 80 kilomeetrit loodes. Tihedalt asustatud Katmandu orus elab ligi 2,5 miljonit inimest.