Alates tuleva aasta 1. jaanuarist, mil hakkab kehtima uus liiklusseadus, suunatakse esmase juhiloaga liikluseeskirja tõsine rikkuja järelkoolitusele, kus tema «raske jala» sündroomi hakkavad ravima psühholoogid.
Psühholoogid hakkavad «raske jalaga» noori juhte ravima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Esmase juhiloa omanikule on oluline, et ta sel perioodil korrektselt liikleks, sest sellisel juhul vahetatakse tal juhiluba välja ilma eksamiteta,» rääkis Postimehele maanteeameti peadirektori asetäitja kt liiklusohutuse alal Juhan Kaarpalu, selgitades lahti tulevast aastast kehtima hakkavat liiklusseadust.
Kui nii puhtalt ei lähe ja niinimetatud vahtraleheloaomanik saab hakkama liikluseeskirja kergema rikkumisega, tuleb tal esmase juhiloa vahetamiseks juhiloa vastu läbida uuesti teooriaeksam.
Esmaste lubadega liiklusrikkuja jaoks on välja mõeldud uus mõiste: järelkoolitus, mida läbides saab uuesti taotleda juhiluba, kui see on karistuseks ära võetud. Juhtimisõiguse kaotab vahtralehega juht näiteks siis, kui ta ületab kiirust enam kui 21 km/h, sõidab joobes peaga või eirab politsei peatumismärguannet.
Järelkoolituse mahuks on esialgu planeeritud 16 akadeemilist tundi. Kaarpalu märkis, et seejuures on plaanis kutsuda appi liikluspsühholoogid.
«Tehakse grupitööd, räägitakse oma rikkumistest ja siis vaadatakse, kas hoiakud järelkoolituse käigus ka õiges suunas kujunevad,» rääkis Kaarpalu. «Mingile osale avaldab see kindlasti mõju.»
Praegu on kavandatud, et järelkoolitusega hakkavad tegelema kõrgkoolid ehk need koolid, kes meie liiklusõpetajaidki koolitavad. Näitena tõi Kaarpalu Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli. Viimases tegeletakse liikluspsühholoogiliste küsimustega juba üle nelja aasta, keskendudes tänavaliikluses probleemse käitumisega juhtidele.
«Psühholoogiline koolitus hõlmab nõustamist, kuidas tulevikus tänavaliikluses osaleda,» rääkis tehnikakõrgkooli transporditeaduskonna lektor ja liikluspsühholoog Gunnar Meinhard. «See tähendab, et osalejates arendatakse näiteks strateegiaid, kuidas tulevikus vältida joobes juhtimist.»
Abi pakkuma hakkavate psühholoogide hulk sõltub abivajavate juhtide hulgast ning gruppide suurus jääb 6–12 inimese piirimaile.