Selleks, et tudengid saaksid soovi korral ülikooli oma raha eest õppima tulla, tuleb neile pakkuda midagi enamat või teistsugust, leiab haridusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand.
Asekantsler: tudengile tuleb raha eest pakkuda midagi enamat
3. mai 2015, 20:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse asekantsler Indrek Reimand ütles, et ei tea, mida mõeldi koalitsioonileppes eraraha kõrgharidusse kaasamise punktis. «Arvan, et seda silmas ei peetud, et tuleks praegune kõrgharidusreform tagasi võtta. Küll aga on kuulda arvamusi, nagu oleks praegu tasu eest õppimine liiga raskeks tehtud,» sõnas ta.
Praegu võivad ülikoolid tudengilt tasu küsida siis, kui ta õpib osakoormusega või ei täida programmi täismahus, omandab teist kõrgharidust või õpib inglise keeles.
«Arvatavasti käib jutt sellest, et tahetaks rohkem osakoormusega õpet, mis oleks suunatud inimestele, kel üks kõrgharidus juba olemas ja kes soovib enesetäienduseks omandada uut eriala või täiendada kvalifikatsiooni.»
«Kui tahame, et õppur oleks valmis kõrgharidust ise rahastama, peame pakkuma talle midagi enamat, mida praegu ei ole. Näiteks ümberõppe võimalusi, mis ongi mõeldud töötavale inimesele. Täiskoormusega õpe on mõeldud mittetöötavale inimesele. Ehkki reaalselt paljud töötavad, aga töö- ja õppeelu ei pruugi hästi kokku minna. Tasulised vormid peaksid olema mõeldud vanematele inimestele, mitte otse koolipingist tulijatele,» lausus Reimand.
Ta nentis, et aeg-ajalt kerkib üles ka mõte, et ettevõtjad võiksid tulla ja aidata kõrgharidust pakkuda. «Aga suures plaanis variant, et ettevõtja tooks oma raha ülikooli, väga levinud pole.»
«Küll oleme me väga huvitatud sellisest koostööst, et erasektoris töötav spetsialist või ärimees tuleks ja loeks ülikoolis mõnd ainet, osaleks õppetöös. Paljudes rikastes riikides selline koostöövorm töötab väga hästi,» kinnitas Reimand. Tema sõnul on see kahepoolselt kasulik: toob ettevõtjate teadmist ülikooli, aga ka vastupidi: annab ettevõtjatele parema teadmise, mis ülikoolis toimub ja annab sideme tudengitega. «Mulle tundub, et poliitikud seda ilmselt pole mõelnud.»
Samuti näeks haridusministeerium väga hea meelega koostööd praktikal. «Et ettevõtja võtab vastu praktikante, tegeleb nendega, mingisugune koormus jääks sellest ettevõtja kanda,» kirjeldas asekantsler. «Aeg-ajalt käivad küll mõtted, et ettevõtjatele peaks praktika eest maksma. Esiteks me seda ei suuda, teiseks aga selle toimimine ei hakkaks tööle – see ei ole nii, et ettevõte müüb kõrgkoolidele oma teenust.»
Reimandi sõnul võiks praktikat kõrgkoolides olla palju rohkem ja see on ka praeguse Eesti haridusstrateegia läbivatest printsiipidest, et õpe oleks rohkem tööjõuturule vastav.
Täiesti uusi samme või radikaalseid muutusi Reimandi sõnul plaanis pole, sest eelminegi kõrgharidusreform on veel lõpule viimata ja sellegi tulemusi pole saadud hinnata.
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ütles möödunud nädalal Postimehele antud intervjuus, et praegu on probleem, kuidas kõrgharidusest välja läinud eraraha juurde saada.
«Ega me ka paugupealt, kui uus eesmärk seatakse, oska lahendusi välja pakkuda,» ütles Reimand. Tema sõnul on mai lõpus kinnitatavasse valitsuse tööplaani praegu kavas panna kirja, et ettepanekud kõrgharidusse eraraha kaasamiseks tuleb koostada järgmise aasta alguseks. «Kindlasti kuulame ja vaatame, mis ettepanekuid meie partneritelt tuleb, me ei otsi lahendusi oma kabinetivaikuses,» lisas asekantsler, et on huvitatud avatud debatist.