Täna tähistavad ametiühingud Tallinnas Tammsaare pargis töötajate solidaarsuspäeva perepäevaga. Mitmed ürituse külastajad rääkisid Postimehele, miks nende arvates ametiühingud olulised on.
Galerii: ametiühingud peavad Tallinnas töötajate solidaarsuspäeva
1. mai 2015, 14:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametiühingu keskliidu esimees Peep Peterson rääkis, et täna on avalik tähelepanu ametiühingute teemadele on suur, kuid reaalsed viljad sellest tähelepanust alles noppimata. «Meil on kogutud tuhandeid allkirju esimeste haiguspäevade hüvituse taastamiseks, mille anname riigikogule üle mai keskpaigas. Meil on just alanud 2016. aasta alampalga läbirääkimised, kust avalikkus ootab senisest suuremaid tõusunumbreid,» lisas ta.
«Meil on plaan 15. maiks need allkirjad kokku koguda, siis umbes 19. mai paiku soovime need riigikogule üle anda, et nad jõuaksid selle teema menetlusse võtta ja võib-olla ka esimese lugemiseelnõu ära teha. Seda, et seadus kiirelt vastu võetakse, ma väga hetkel ei usu, kuna plaani, kust see raha leitakse, valitsusel tõenäoliselt ei ole,» ütles keskliidu esimees.
Lisaks haiguspäevade hüvitisele pannakse rõhku ka teistele tervisega seotud teemadele. «Tahame tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustust, mille sisu on see, et tööandjate maksukoormus sõltub sellest, kas nad investeerivad tervislikku töökeskkonda või mitte. Kontoris tähendab see liikuvat lauda, mis on seljale kasulik. Näiteks pagasitöötlusel lennujaamas tähendaks see kraanasid, ühesõnaga hõlmab igasugust tehnoloogiat, mis aitaks tervisel vastu pidada pensionini,» kirjeldas Peterson, kelle sõnul jäävad inimesed täna lausa kuus aastat enne pensioni tööturult kõrvale, tihti on selle põhjustajaks just tervislikud põhjused.
Estonia hukk ajendas ametiühingut looma
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees Jüri Lember on ühingu asutaja ning selle tegemiste juures viibinud viimased 20 aastat. Lember rääkis Postimehele, et ametiühingut ajendas looma parvlaeva Estonia hukk. «Ilma toitjata jäänud perekonnaliikmed tajusid, et mingisugust katuseorganisatsiooni on vaja, kes tuleb appi, kui täitsa häda käes on.»
Sellest ajast saadik on ühing jõudsalt edasi arenenud, tänaseks on sel 2300 liiget. «Nende aastatega on ühiskond edasi arenenud ja sellega seoses ka ametiühingu liikumine on veidi teistsuguseks muutunud, me hakkame lahti saaama Nõukogude Liidust üle tulnud kartuli ja autolubade jagamisest,» sõnas Lember ametiühingust, mille igapäevatööks täna on inimestele nõu andmine ja nende eest läbirääkimistel seismine.
«Et tööintensiivsus ei oleks ülemäära suur, et ei juhtuks tööõnnetusi, sest ka viimased aastad näitavad, et õnnetusjuhtumid sagenevad, sest töö läheb liiga kiireks,» kirjeldas ametiühingu esimees. Igapäevane on ka aidata inimesi töötasu puudutavate küsimustega. «Aitame inimestel arvestada ka tagasiulatuvalt, kas töötasu on õieti makstud. Viimaste aastate praktika on üle mitmesaja ümberarvestuse ja tavaliselt on ikka nii, et töötajal on mõnisada kuni mõni tuhat eurot saada. See tuleb sellest, et tööajanormi on valesti arvestatud,» selgitas ametiühingu esimees.
Tammsaare parki kontserti kuulama tulnud 75-aastane Sulev rääkis Postimehele, et tema töötas 50 aastat ühes ettevõttes ekskavaatorijuhina ning sel ajal ei olnud ametiühinguid, kes töötajate õiguste eest võitleksid. «Ise ei saanud rääkida, otsustada.. Mida ees otsustati, seda pidi ka tegema. Mingit isetegevust ei olnud, kõik oli ühine ja ette planeeritud,» pajatas täna juba pensionil olev härra.
Natalja, kel on tööstaaži 15 aastat, on viimased kaks aastat kuulunud Transpordi Ametiühingusse. «Tunnen end kindlamalt ja loodan, et sellest võib mulle tulevikus abi olla,» kirjeldas naine ning lisas, et tal on hea meel, kui saab mõne mure korral ametiühingu poole pöörduda.
