Politseitöötajad on endiselt rahul oma üksuse sisekliima ning juhtimisega, samas kui hinnangud politsei- ja piirivalveameti (PPA) üldisele juhtimisele ning õhkkonnale on jätkuvalt madalad, selgus aasta alguses korraldatud siserahulolu uuringust.
Korrakaitsjad hindavad PPA üldist juhtimist madalalt
4. mai 2015, 12:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
78 protsenti töötajaist arvab, et PPA-s on hea või pigem hea töötada. Keskmisest enam peavad PPA-s töötamist heaks alla viieaastase staažiga töötajad ehk need inimesed, kes pole varem politseis, piirivalves või kodakondsus- ja migratsiooniametis töötanud. Samuti hindavad PPA-s töötamist kõrgemalt juhid, avalikud teenistujad ja administratsiooni töötajad. Negatiivsemaks peavad aga PPA-s töötamist sagedamini 16-20-aastase staažiga töötajad, eriteenistujad, arendusosakonna ning lennusalga töötajad, avaldas politseiajakiri Radar.
Kolmandik vastajaist põhjendas oma arvamust. Positiivseimaks peetakse PPA-s töötamise puhul riigiettevõtte eeliseid, milleks on sotsiaalsed garantiid, kindel palk ja palgapäev, stabiilsus, sportimisvõimalused ja muu selline. Samuti oldi rahul rutiinivaba, huvitava ja arendava tööga ning heade kolleegide ja meeskonnaga - nii arvas 7 protsenti. Negatiivse poole pealt toodi kõige enam esile pidevaid muutusi ja reforme, mis tekitavad ebakindlust ning stressi - nii arvas 9 protsenti.
PPA-d peab turvalisuse loojaks enamik töötajatest ehk 87 protsenti. Paari aastaga on oluliselt tõusnud aga kogukonnakesksuse väärtustamine. Kui 2011. aastal möönis veidi üle poole töötajaist, et PPA on kogukonnakeskne organisatsioon, siis praegu on 78 protsenti töötajate arvates PPA usaldusväärne partner kogukonnale. Samal ajal arvab 44 protsenti vastajaist ka, et PPA on inimeste karistaja. Sellel seisukohal on sagedamini Ida prefektuuri töötajad.
Saamaks teada, kuidas töötajad PPA-d tajuvad, palusid küsitlejad valida vastandlike sõnapaaride vahel. PPA kui organisatsioon on töötajate hinnangul viimase aasta jooksul muutunud ennekõike mitmekesisemaks ja professionaalsemaks. Võrreldes tulemusi 2011. aasta uuringu tulemustega ilmnes, et viie sõnapaari puhul on kuvand muutunud negatiivsest positiivseks: töötajate hinnangul on PPA muutunud aeglasest kiireks, suletust avatuks, ebasõbralikust sõbralikuks, kättesaamatust kättesaadavaks ning eemaletõukavast ligitõmbavaks.
Kuvandi muutus näitab, et PPA on viie aasta jooksul tulnud organisatsioonina inimesele lähemale ja saanud rohkem omaks. Sellest annab tunnistust ka asjaolu, et teadlikkus PPA väärtustest on praeguseks tõusnud samale tasemele teadlikkusega prefektuuri/osakonna väärtustest. Kui 2011. aastal teati kõige enam oma vahetu üksuse väärtusi, millele järgnes teadlikkus prefektuuri/osakonna ja seejärel PPA väärtustest, siis nüüdseks on kaks viimast jõudnud samale tasemele.
Tervikuna peavad end sagedamini erinevate tasandite väärtustega rohkem kursis olevaks kuni viieaastase staažiga töötajad ehk inimesed, kes on töötanud ainult PPA-s, ning juhid ja administratsiooni töötajad. Kursis ei ole aga ennekõike 16-20-aastase staažiga töötajad, eriteenistujad ning arendusosakonna töötajad.
Vaadates töötajate hinnanguid sisekliimale ja juhtimisele, ilmneb, et töötajad on endiselt rahul oma üksuse sisekliima ning otsese ülemusega. Need näitajad pole võrreldes 2011. aastaga oluliselt muutunud. Rahulolematus paistab aga silma, kui vaadata töötajate hinnanguid PPA üldisele sisekliimale ja juhtimisele. Samal ajal on need arvud võrreldes 2011. aasta uuringuga suurenenud.
Kõige enam hindavad vastajad häid suhteid kaastöötajatega - 96 protsenti, ning oma üksuse sisekliimat peavad nad mõnusaks ja töötamist soodustavaks - nii arvas 71 protsenti. Need näitajad olid kõrged ka möödunud korral. Võrreldes 2011. aastaga on paranenud hinnangud kogu PPA sisekliimale ning võib öelda, et töötajad tunnevad end nüüdisajal veidi rohkem PPA kollektiivi täisväärtusliku liikmena. Kui PPA loomise järel tundis üksnes viiendik töötajatest, et kogu PPA sisekliima innustab töötama ja on motiveeriv, siis praegu arvas nii kolmandik töötajatest. PPA täisväärtusliku liikmena tundsid end 2011. aastal ligi pooled, nüüd aga juba 63 protsenti.
Töökollektiivi sisekliimat peavad tervikuna positiivsemaks kuni viieaastase staažiga töötajad, juhid, avalikud teenistujad ja administratsiooni ning Põlva ja Narva politseijaoskonna töötajad. Negatiivsemalt on häälestunud pikema kui 16-aastase staažiga töötajad, spetsialistid ja eriteenistujad, allüksustest Lõuna prefektuuri piirvalvebüroo ning Viljandi, Jõgeva ja Rakvere politseijaoskonna töötajad.
Nagu 2011. aastal usaldab ka nüüd enamik töötajaid oma otsest ülemust ning arvab, et nad võivad ülemuse poole pöörduda, kui neil on tööprobleeme. Kuigi tippjuhtkonda hinnatakse endiselt madalamalt kui otsest ülemust ja prefektuuri/osakonna juhti, on needki hinnangud 2011. aastaga võrreldes paranenud. Praegu usaldavad töötajad rohkem tippjuhtkonda, öeldes, et tippjuhtkond on veidi enam avatud ning nende roll juhtimisel ja eesmärkide seadmisel on pisut suurem.
Üldise juhtimise suhtes on positiivsemalt häälestatud juhid, avalikud teenistujad, administratsiooni, Põlva, Narva ja Kuressaare politseijaoskonna töötajad, samuti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo ning Lõuna ja Ida prefektuuri kriminaalbüroo töötajad. Kriitilisemad üldise juhtimise suhtes on aga eriteenistujad, arendusosakonna, teabehaldus- ja menetlusosakonna, Jõgeva, Viljandi, Võru ja Rakvere politseijaoskonna töötajad, samuti Lõuna ja Ida prefektuuri piirivalvebüroo töötajad.
Konkreetsetest teemadest soovitakse enim teada, kuidas kujunevad juhtimisotsused, ning vajatakse nende selgitusi ja põhjendusi. Nii arvas kolm protsenti töötajaskonnast. Kaks protsenti soovib rohkem teada tulevikuplaanidest ja muudatuste lõppeesmärkidest ning igapäevase tööga seonduvast. Konkreetsete teemade kõrval nimetati ka info esitamise laadi. Kaks protsenti vastajatest soovib, et info oleks aus, tõene ja selge ning objektiivselt selgitav, mitte ilustatud ega vasturääkiv.
Veebruarikuus korraldati kolme nädala jooksul PPA-s sisekommunikatsiooni uuring, mille eesmärk oli selgitada, kuivõrd rahul on meie inimesed organisatsiooni sisekliima, info liikumise ning igapäevase töökorraldusega. Küsitluse tegi ja andmeid analüüsis uuringufirma Turu-uuringute AS. Uuringu tulemusi on võrreldud 2011. aastal PPA korraldatud küsitluse tulemustega.
Uuring korraldati samal ajal nii internetikeskkonnas kui ka paberil. Küsitlusperioodil pöördus kommunikatsioonibüroo poole hulganisti inimesi, kellel oli kahtlusi ankeedi anonüümsuses. Nendest järelepärimistest peegeldus hirm, et kui nad ütlevad tööõhkkonna või juhtimise kohta midagi kehvasti, võib see maha tõmmata kõik nende karjäärivõimalused või lausa saatuslikuks saada, kui organisatsioonil tuleb taas kokku hoida ja inimesi koondada.
Siserahulolu uuringu eesmärk ei olnud teada saada, kes täpselt mida ja miks arvas, vaid see, milline on üldine arvamus.
Kokku vastas küsitlusele 2013 inimest ehk 41 protsenti PPA töötajatest.