Teadlane: väljarände tempo aeglustumist oli oodata

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistik Ene-Margit Tiit
Statistik Ene-Margit Tiit Foto: Kristjan Teedema

Rahvastikuteadlase Ene-Margit Tiidu sõnul oli oodata, et rahvastiku vähenemise ja väljarände hoog vähenevad. 

Statistikaamet teatas täna, et tänavu 1. jaanuaril elas Eestis 1 313 271 inimest, mida on 2666 inimest ehk 0,2 protsenti vähem kui aasta varem samal ajal. Seejuures pole vähenemise peamiseks põhjuseks mitte suur väljaränne, vaid negatiivne loomulik iive. 

«See väljaränne, mis viimase kümnekonna aasta jooksul on toimunud, on ikkagi vähendanud noorte osakaalu rahvastikust. Eriti aktiivsed väljarändajad on meil olnud noored naised, selle tõttu ongi sündimus kahanenud,» selgitas Tiit. Ehkki eluiga on kasvanud, jääb surmade arv rahvastikus ikkagi arvestatavalt suureks.

«Samas ei ole negatiivne iive ka erakordselt suur. Aga peale seda positiivset hetke, mil iive lähenes juba nullile, on see nüüd siiski negatiivses suunas muutunud, kuigi mitte väga progresseeruvalt,» lausus rahvastikuteadlane. Tiidu hinnangul on natuke alla 2000 jääv negatiivne iive Eesti jaoks suhteliselt keskpärane.

Tiidu sõnul oli väljarände vähenemine oodatav muutus. «Väljarändel on mitmesuguseid põhjuseid, sealhulgas ka rahva vanuseline struktuur. Me ju räägime täpsemalt rändesaldost, mille puhul on ka arvestatav tagasiränne. On palju noori, kes lähevad, samas ka neid, kes tulevad tagasi,» rääkis Tiit.

Tagasirände põhjuseks pidas ta eelkõige eestlaste elujärje reaalset paranemist. «Hoolimata sellest, mida poliitikud räägivad, et jääme järjest vaesemaks, tõuseb tegelikult reaalpalk, väheneb tööpuudus—see kõik mõjutab tagasirännet.»

Mida järgnevatelt aastatelt oodata? «Rahvastikutrendid järsult ei muutu. Üldiselt ikka tegu samasuunalise liikumisega,» ennustas Tiit rahvastiku aeglase vähenemise jätkumist.

«Loomulikku iivet mõjutab kaks tegurit: üks on see, et mingi hulk veel viljakas eas inimesi tuleb Eestisse tagasi, mis mõjub positiivselt. Teisest küljest hakkab jõudma sünnitusikka tasapisi see 1990ndate teise poole suhteliselt väikesearvuline põlvkond. Selle mõju veel tunda ei ole, aga varsti see tuleb,» hoiatas Tiit.

Samas pidas ta seda täiesti normaalseks, et meie rahvaarv 3000 inimese võrra aastas väheneb. «See on küll paras väikelinna täis rahvast, teisest küljest on ta kogu rahvaarvust 0,2 protsenti. Sellise kao kannab rahvas välja,» lausus rahvastikuteadlane. «Kõige suurem probleem on teatud vanuserühmade ebavõrdne muutumine, aga ka selles ei ole ka midagi väga erilist.»

Negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) vähenes elanikkond mullu 733 ja negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) 1933 inimese võrra.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles