Paide spordi- ja tervisekeskuse ujulas vahetati eelmistel hooaegadel basseinil silma peal hoidnud vetelpäästjad välja kahe kaamera vastu, kust tuleva pildi jälgimine sai administraatori kohustuseks.
Paide ujulas tulid päästjate asemele kaamerad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui varem oli Paide spordi- ja tervisekeskuses tööl kolm vetelpäästjat, siis selleks hooajaks sihtasutus nendega enam lepingut ei sõlminud. Selle asemel on basseini ääres kaks valvekaamerat, mille pilti jälgib allkorrusel kliente teenindav administraator.
Sihtasutuse juhataja Jaan Arvola tunnistas, et elu sunnib kusagilt kulutusi kärpima. «Kindlasti on vahe olemas: üks asi, kui inimene istub basseini ääres, teine asi on jälgimissüsteem, aga elu sunnib kulutusi kokku hoidma,» lausus ta ning lisas, et tema teada on selline süsteem kasutusel ka paljudes teistes ujulates.
Edaspidi loodab Arvola paigaldada ujulasse veel kaks kaamerat: üks läheks basseini äärde kahele eelmisele lisaks, teine hakkaks jälgima majaesist. «Maja eest varastati üks jalgratas ära, kuigi oli rattahoidjas ja lukus,» põhjendas ta.
Mingil ajal peaks ujula saama ka audiosüsteemi.
«Administraator jälgib pilti ja saab korrale kutsuda audiosüsteemi kaudu, nii nagu spordihallis on: kui administraator läbi mikrofoni käratab, siis kogu spordihall kajab,» tutvustas Arvola.
Esialgu tuleb ujula töötajatel ilma mikrofonita läbi ajada.
Administraator Anne Raiski ei osanud öelda, kas uppumisohtu sattunu päästmine tema töökohustuste hulka kuulub või mitte, aga vajadusel lubas ta korrus kõrgemale basseini appi tormata. «Saan hakkama küll,» kinnitas ta.
Hoolimata sellest, et Raiski on saanud esmaabi andmise koolitust, mitte õpetust, kuidas uppujat päästa.
Eelmisel hooajal Paide ujulas vetelpäästjana töötanud Asko Pärl ütles, et tema vahetuste ajal keegi uppumisohtu ei sattunud, küll oli kogu aeg tarvis lapsi korrale kutsuda. «Viis-kuus last tuli korraga sisse, hakkas pommhüppeid tegema, kui sealsamas kõrval oli näiteks treening,» täpsustas ta.
Peamised rikkumised olid Pärli selgitusel veel basseini külgedelt vette hüppamine ja risti ujumine. Ka tuli tal korduvalt esmaabi anda, sest libedal trepil tuli kukkumisi ikka ette.
«Mina kaamerate poolt väga ei olnud: administraator küll näeb, aga kui hakkab üles jooksma, ta päästma ei jõua,» arutles Pärl. «Ta saab ainult kiirabi kutsuda.»
Arvola ütlust mööda pole basseini jälgimine mitte ainult administraatori, vaid kogu kollektiivi kohustus.
«Ujumistreener Marge Merisalu on ka hommikust õhtuni tööl, korda valvavad kõik alates koristajast ja mehaanikust,» lausus ta. «Selge on, et see on risk, aga selleks korraldame ka järjest rohkem ujumiskursusi, et inimesi ujuma õpetada.»
Tervisekeskuse töötajad ootavad uues olukorras kaaskodanike mõistvat suhtumist. «Ei ole kiusust või pahatahtlikkusest nii tehtud, elu on sundinud selliseid ümberkorraldusi tegema,» selgitas Arvola.