Kuu tagasi ametisse astunud sotsiaalministrid Margus Tsahkna IRList ja Rannar Vassiljev Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast on kriitiliselt analüüsinud möödunud sügisel kiirkorras vastu võetud töövõimereformi seadusi ning reformi ettevalmistustöid.
Uued ministrid tahavad töövõimereformi edasi lükata
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
6. mai 2015, 13:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uued ministrid on jõudnud järeldusele, et reformi ettevalmistustega ei jõuta 1. jaanuariks 2016 valmis ning see tuleb vähemalt pool aastat edasi lükata. Ka sügisel vastu võetud reformiseadused vajavad põhjalikku parandamist.
Sotsiaalministeeriumi vahehinnangus jõuti järeldusele, et mõistlik on töövõimereform käivitada järk-järgult. Ettepanek esitatakse lähiajal arutamiseks valitsusele.
«Kõigepealt alustame osalise töövõimega inimestele uute teenuste pakkumisega ja alles seejärel hakkab töötukassa hindama nende inimeste töövõimet. Selle kaudu tagame, et tegemist ei saa olema valusa sotsiaalse eksperimendiga ning vähenenud töövõimega inimesed saavad tööle pääsemisel reaalset abi,» selgitas sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.
Töövõimereformi käivitudes hinnatakse senise püsiva töövõimetuse asemel inimese säilinud töövõimet ning töövõimetuspensioni asemel hakatakse maksma töövõimetoetust. Töövõimet hindab ja töövõimetoetust, abivahendeid ning võimalusi töökoha kohandamiseks pakub töötukassa.
Etapiviisiline käivitumine tähendab, et töövõimetoetuse seaduse jõustumine lükkub poole aasta võrra edasi ning töötukassa hakkab inimeste töövõimet hindama alates 1. juulist 2016.
«Selleks, et osalise töövõimega inimeste hindamine vastaks tegelikele oludele, tuleb töövõimetoetuse seadust ja sellega seotud seadusi muuta rohkem kui 60 protsendi ulatuses ning vastavalt muudatustele valmistada ette rakendusaktid ja IT lahendused. Samuti tuleb uuele süsteemile sujuva ülemineku tagamiseks eelnevalt testida töövõime hindamise metoodikat, seejärel tulemusi analüüsida ja metoodikat hiljem vastavalt vajadustele täiendada,» selgitas tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev.
Lisaks tuleb garanteerida, et IT arenduste võimalikud probleemid lahendatakse enne süsteemi käivitumist, mitte selle käigus. Olemasolev sotsiaalkindlustusameti infosüsteem ei võimalda täna seaduse täismahus rakendamist, see on tehniliselt ja arhitektuuriliselt vananenud. Kui selle baasil käivitada töövõimereform täies mahus, on väga suur tõenäosus, et infosüsteemi töös tekivad tõrked või süsteem jookseb kokku ning see seab ohtu kogu riigi pensionite ning laste- jm toetuse maksmise.
1. juulist 2016 hakkab töötukassa maksma töövõimetoetust uutele süsteemiga liituvatele inimestele, kelle töövõime on hinnatud osaliseks või puuduvaks. Tänaste töövõimetuspensionäride töövõimet hakatakse uutel alustel töötukassas hindama 1. jaanuarist 2017. Samuti ka nende töövõimetuspensionäride töövõimet, kelle töövõimetuspensionäri staatus lõpeb ja kes tulevad töötukassasse korduvhindamisele.
Sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatused jõustuvad varasemalt planeeritud ajal ehk 1. jaanuaril 2016. See tähendab, et uus rehabilitatsiooniteenuse korraldus hõlmab järgmisest aastast nii sotsiaal- kui tööturuvaldkonda. Täna on rehabilitatsiooniteenuse eesmärgiks ainult inimeste sotsiaalse toimetuleku parandamine igapäevaelus, mitte aga tööl püsimise toetamine või tööle saamine. Samuti muutub erivajadustega inimestele abivahendite ostmise ja üürimise korraldus, mis ei ole 2016. aastast enam maakonnapõhine, vaid süsteemi haldajaks saab üleriiklikult sotsiaalkindlustusamet.
Töövõimereformi ettevalmistamist alustas sotsiaalministeerium üle kolme aasta tagasi. Vahepeal peaaegu aasta, kui seni reformi vedanud sotsiaalministeeriumi ametnikud töölt lahkusid, reformi ettevalmistused takerdusid. Kui 2012. aasta lõpus sai sotsiaalministriks Taavi Rõivas, võttis ta selle reformi oma põhieesmärgiks. Veelgi jõulisemalt soovis Rõivas töövõimereformi käivitada, kui temast 2014 kevadel peaminister sai.
Seadused võeti riigikogus vastu hoolimata puuetega inimeste organisatsioonide meeleheitlikest püüetest teha Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide valitsusele selgeks, et ettevalmistataval kujul ei ole võimalik rohkem kui sadat tuhandet inimest sisuliselt aidata.