Venekeelse elanikkonna madalam kaitsetahe ei pane imestama, kuid selle olukorra parandamiseks saab nii mõndagi teha, leidis presidendi julgeolekunõunik Merle Maigre.
Maigre: venekeelsete elanike kaitsetahe on aastaid erinenud
7. mai 2015, 10:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maigre osutas, et viimase riigikaitse teemalise avaliku arvamuse uuringut viidi läbi märtsikuus. «Selle aja välispoliitilist õhustikku ilmestas habras relvarahu Ukrainas ning Venemaa meedias jätkuv lääneriikide vastane propagandakampaania. Julgeolekust räägiti sel ajal palju; julgeolekust on palju räägitud kogu viimase aasta jooksul.Paljud Eesti elanikest oma julgeoleku pärast mures, sest tunnetatakse, et julgeolekuolukord meie regioonis on muutunud pingelisemaks,» märkis Maigre.
«Sellises olukorras on kõrge kaitsetahe igati loogiline. Relvastatud vastupanu osutamise vajalikuks pidamine sõjalise kallaltungi korral on Eesti elanike seas 83 protsenti - kõrgeim kui kunagi varem. Kõik Eesti elanikud soosivalt meelestatud ajateenistuse suhtes on: koguni 94 protsenti peab ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks vajalikuks,» tõi ta esile.
Maigre lisas, et riigikaitse alast arvamusmonitooringut on läbi viidud alates 2000. aastast ning kõikides küsitlustes on läbivalt tulnud ilmsiks erinevused eesti- ja venekeelsete vastajate hoiakutes riigikaitse kohta. «Nagu Juhan Kivirähk on välja toonud - Eestlaste jaoks on peamiseks turvalisusgarantiiks NATO liikmeks olek, venekeelsete vastajate arvates aga heade suhete loomine ja arendamine Venemaaga,» märkis ta.
«On oluline, et venekeelsed vastajad on sarnaselt eestlastega arvamusel, et kallaletungi korral tuleb riiki kaitsta ning venekeelsed nooremad meeskodanikud on valmis ka ise riigikaitses samaväärselt eestlastega kaasa lööma,» arvas presidendi julgeolekunõunik.
«Nii parema lõimumise kui ka riigikaitset puudutavate hoiakute kujundamise huvides oleks vaja tagada Eestis toimiv venekeelne, kuid eestimeelne inforuum, vastukaaluks Venemaalt siia jõudvale varjamatule mõjutustegevusele,» pakkus ta välja.
«Oleks vaja jõuda eesti- ja venekeelse elanikkonna tihedama läbikäimiseni igapäevase ühiskonnaelu tasandil,» leidis Maigre veel.
«Ühtse riigitunnetuse ja kodanikuidentiteedi kujunemisele saab lisaks haridussüsteemile ja vabakondade tegevusele kaasa aidata ka läbi riigikaitse õppe laiema juurutamine venekeelsetes koolides. Tähtis roll on ka ajateenistusel,» sõnas ta. «Sidususe suurendamine ühiskonnas on on mitmeid põlvkondi kestev protsess. Eesti on väike riik, kus inimestevahelistel suhetel on suurem tähtsus kui suurtes riikides.»
«Lojaalsus riigile taandub lihtsatele asjadele: kus ma tahan, et mu lapsed üles kasvaksid. Eestil pole selles võtmes häbeneda midagi. Usun, et kui korraldaksime täna rahvaküsitluse, siis sõltumata rahvusest – tahetakse elada Eestis. Erinevad arvamused on selle osas, millises Eestis me soovime elada,» arutles Maigre.
Turu-uuringute ASi läbi viidud avaliku arvamuse uuringust riigikaitse teemadel selgus, et eestlaste kaitsetahe ja valmidus sõjaolukorras riiki kaitsma minna on kõrge ja pidevalt tõuseb, venekeelsete kodanike tahe on aga pidevalt langenud ja on nüüd vaid 42 protsenti.