Eesti suursaadik ELi juures: põgenike vastuvõtmine vabatahtlikkuse alusel ei ole tulemusi toonud

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti alaline esindaja ELi juures, suursaadik Matti Maasikas.
Eesti alaline esindaja ELi juures, suursaadik Matti Maasikas. Foto: Peeter Langovits

Kuigi veel on vara spekuleerida homme tõenäoliselt avalikustatava põgenikestrateegia üle, ei saa probleemist üldisemalt enam mööda vaadata, leiab Matti Maasikas, Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures.

Ehkki ajakirjanduses avaldatu põhjal võib tunduda, nagu oleks Vahemere põgenikekriis põletava teemana üleval olnud napilt kuu aega, on see Maasika kinnitusel olnud Brüsselis terava küsimusena laual juba oluliselt pikemat aega.

Tundlik küsimus

«See teema – põgenikud, ebaproportsionaalne koormus, mida mõned liikmesriigid kannavad ja soov seda koormat ühtlasemalt jagada – on olnud laual kaks aastat kindlasti. Ja on olnud ka kaunis emotsionaalne,» ütles ta telefoniintervjuus Postimehele.

«Sellest ei ole võimalik mööda vaadata, sellega lihtsalt tuleb tegeleda. Ja see, et sellega tuleb tegeleda, on olnud teada Brüsselis tegutsejatele, Brüsselis käijatele ja Eesti valitsusele juba üle aasta kindlasti.

Maasika sõnul on mitu liikmesriiki juba üle aasta olnud väga tundlikud selles osas, et nemad võtavad enda kanda ebaproportsionaalselt suure koorma, kuna neile kas maabuvad põgenikud või lähevad nad edasi teatud riikidesse. Nende riikidena tõi ta välja näiteks Itaalia, Kreeka, Saksamaa ja Rootsi. «See on küsimus, mis on emotsionaalselt väga laetud,» ütles suursaadik.

Ta märkis, et selles küsimuses ei saa määratleda kindlaid vastaspooli, nagu kvoodi poolt oleks lõunapoolsed riigid ja vastu näiteks Eesti naabruses olevad riigid. «Rootsi, kes võtab väga üllastel kaalutlustel vastu kõik Süüria sõjapõgenikud, on ka nende riikide hulgas, kes soovib, et nende koormat aidataks kergendada,» tõi ta välja.

Tegeleda tuleb

«Vabatahtlikkuse alusel põgenike vastuvõtmine ei ole neid tulemusi toonud ega olukorda suutnud leevendada,» nentis Maasikas. Küll aga rõhutas ta, et kõik liikmesriigid, seal hulgas Eesti, on ühel või teisel viisil aidanud ja aitavad Vahemerel põgenike olukorda leevendada. «Asi on selles, et sellest ei piisa».

Ta juhtis tähelepanu, et aprillis toimunud erakorraline Euroopa ülemkogu võttis probleemile väga laia vaate, kätketes nii välispoliitika, sõjalise missiooni, arengukoostöö kui ka juba Euroopa Liitu saabunud põgenike küsimust. Ent just neist viimase osas on koorem liikmesriikide vahel väga ebaühtlaselt jaotunud.

«Sellest ei ole võimalik mööda vaadata, sellega lihtsalt tuleb tegeleda. Ja see, et sellega tuleb tegeleda, on olnud teada Brüsselis tegutsejatele, Brüsselis käijatele ja Eesti valitsusele juba üle aasta kindlasti.»

Selgus homme

«Ei tasu unustada, et see, millest me räägime, on ju praegu alles Euroopa Komisjoni väidetav kava. Kava, mis on ajakirjandusse lekkinud ja mida Euroopa Komisjon arutab ju alles homme. Ning ka homme ei panda tõenäoliselt veel ette konkreetseid õigusakte,» hoidus Maasikas spekuleerimast.

«Lihtsalt nüüd spekuleeritakse, et esimest korda esitab komisjon sel suunal konkreetsed ettepanekud. Seni on olnud nii, et ühed riigid on öelnud, et kvoodid võiks olla ja teised, et ei peaks olema,» lausus ta. 

«Tõenäoliselt tuleb ikkagi kõigil kuidagi seda koormat kandma hakata. Need on juba nii suured Euroopa solidaarsuse küsimused ja seetõttu seotud ka sellega, kuidas kõik liikmesriigid tegelevad teiste suurte välispoliitiliste küsimustega, näiteks Ukrainaga.»

Euroopa Komisjon kavatseb homme avalikustada migratsioonistrateegia, mis ajakirjandusse lekkinud info põhjal sisaldab põgenikekvoodi kasutuselevõtu ideed. Kuidas põgenikke liikmesriikide vahel jagama hakatakse, ei ole veel täpselt välja selgitatud. Suure tõenäosusega võetakse arvesse riigi rahvaarvu, sisemajanduse kogutoodangut, tööpuuduse taset ja praegust panust põgenike vastuvõtmisesse.

Ettepanekut hakatakse arutama 25.- 26. juuni kaitseteemalisel ELi ülemkogul.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles