Postimehes täna ilmunud Jaanika Kingumetsa arvamusloost pealkirjaga «Kuidas Eesti ajakirjandus loob Soome eestlast» võib lugeda, et ajakirjandus on tekitanud lõhe Soomes ja Eestis elavate eestlaste vahele, Soomes elanud ajakirjaniku Rain Kooli sõnul ei suuda ajakirjandus üksinda sellist lõhet tekitada, need mehhanismid on tema hinnangul tunduvalt keerulisemad.
«Et Soome ja Eesti ühiskonna vahele tekiks lõhe, peab rahvas ajakirjandusele olema väga vastuvõtlik. Ma usun, et Eesti inimesed suudavad oma peaga meedias kujutatust kaugemale mõelda,» ütleb Kooli.
Küll aga nõustub Kooli arvamusloo autoriga selles osas, et ajakirjandusest jääb Soome eestlastest mõnevõrra ühekülgne pilt. Liiga palju rõhku pannakse kõrvutamisele, mis ei vii kuhugi. «Lihtne sirgjooneline kõrvutamine ei võta arvesse erinevat ajalugu ega erinevaid kasvutendentse, mis on tegelikult olulised nii suurte mudelite puhul nagu ühiskond,» sõnab Kooli.
Seevastu võiks ajakirjandus tema sõnul tegeleda sügavamate analüüsidega. Lihtsatest hinnavõrdlustest pole kasu. «Võrrelda seda, kui palju suurem on soomlaste palganumber, milline on sealne kütusehind või kui palju maksab Soomes toidukorv, ei ole edasiviiv,» lausub Kooli.
Tema sõnul annab kõrvutamine ja võrdlemine meediale võimaluse tekitada emotsioone, mille eesmärgiks on koguda lugejaid. «Eks see rohkem klikiteema ole. Paberväljaannetes ma nii sirgjoonelisi võrdlusi näinud ei ole,» sõnab Kooli. «Mina ajakirjanikuna selliste võrdlustega ei tegele.»
Kingumetsa arvamusloost ilmneb, et Eesti ajakirjandus kajastab Soomes elavate eestlastega seonduvalt eelkõige negatiivse sisuga informatsiooni. Kooli näeb meediakajastust mõnevõrra rikkalikumana kui Kingumets. «See, et meedia ei kajasta positiivset, ei vasta päris tõele,» räägib Kooli. «Kui vaadata kogu Eesti ajakirjandust, siis on kirjutatud ka tegelikult edukatest inimestest. On räägitud küll teadlastest, küll kultuuriinimestest, kes on Soomes töötanud ja läbi löönud,» ütleb ta.
Kingumetsa sooviks on anda Soome eestlaste positiivsetele kogemustele ja hinnangutele laiem kõlapind. Kooli sõnul tuleb ajakirjandusel selleks teha rohkem lugusid, teha lugusid mitme kandi pealt. «See, kui mõni eestlane paneb toime kuriteo või põhjustab liiklusõnnetuse, ei tohiks välistada seda, et samal ajal ei võiks rääkida, kuidas eestlased Soomes läbi löövad,» räägib Kooli.
Laias laastus tundub aga ka Koolile, et positiivsete lugude kõrval kipuvad domineerima negatiivsed lood. Tema hinnangul on ajakirjanduses nii otsustatud, et negatiivne müüb rohkem. «Sellest on kahju, sest Soome eestlaskond on kirev ja sugugi mitte ühene nähtus, nagu kirjeldab oma artiklis ka Jaanika Kingumets,» ütleb ta.
Kooli sõnul tuleks vältida üldistavat ja sildistavat suhtumist. «Kirjutatakse, et Soome eestlased peavad end päevast päeva tõestama ning kogevad pidevat tagakiusamist ja diskrimineerimist või vastupidi, et Soome eestlased on kõik tublid ja tragid.» Ükski nendest väidetest üksikuna ei vasta tema hinnangul tõele, sest Soome eestlased ei ole üheselt mõistetav nähtus.
Soome eestlase kuvand Soome meedias on Kooli sõnul kirev, kuid samas vähem negatiivne. Kooli hinnangul püütakse Soome meedias kuritegude ja õnnetuste puhul teadlikult hoiduda rahvuse esiletoomisest. «Eesti meedia märgib rahvusliku päritolu agaramalt ära ja see on teadlik valik. Soome ajakirjandus on lähtunud just eetilistest põhimõtetest, et mitte toita eelarvamusi, välditakse rahvuspõhist kajastust,» sõnab Kooli. Paratamatult võib see aga tekitada olukorra, kus hinnangud laienevad tervele rahvusele, kuid selge on see, et kõik ühe rahvuse esindajad ei ole samasugused.
Eestlasel on Soomes võimalik hakkama saada ka ilma, et eestlus kui tema etniline päritolu üldse kuidagi teemaks tõuseks. Väga palju sõltub Soome ühiskonda sulandumine ja seal hakkamasaamine sellest, kuidas inimene ise suhtub Soome ühiskonda.
«Soomlased on valmis vastu võtma iga inimese. Eestlaste puhul on plussiks see, et on palju nüansse, mida pole tarvis ületada, näiteks on meie kultuuripärand soomlastega väga sarnane,» lausub Kooli. «Kui inimene soovib olla selle ühiskonna täisväärtuslik liige olla, siis ei tõrju teda keegi. Nagu igal pool mujal, on ka Soomes ebaausaid, salakavalaid inimesi. Sel juhul on tegemist konkreetse inimesega, kes on sattunud teise konkreetse inimese otsa, küsimus ei ole rahvuses.»
On mitmeid tahke, mida oleks tarvis analüüsida senisest põhjalikumalt. Kooli sõnul tuleks lähetada Soome püsikorrespondendid, kellel oleks Soome ühiskonnas pikaajaline kogemus ning kes suudaksid aduda ka selliseid hoovuseid, mida võib-olla siitpoolt lahte polegi võimalik näha.