Euroopa Komisjoni kava asustada Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidesse 20 000 pagulast puudutab neid pagulase staatuse saanud inimesi, kes asuvad väljaspool ELi territooriumi, ümberpaigutamine puudutab aga juba ELi jõudnud põgenikke, selgitas Inimõiguste Keskuse juht Kari Käsper.
Kommenteerides Euroopa Komisjoni veebilehel avaldatud ümberasustamiskava, mille kohaselt peaks Eesti vastu võtma üle 300 pagulase, ütles Käsper BNSile, et ümberasustamine puudutab neid inimesi, kes viibivad väljapool ELi territooriumi, näiteks Põhja-Aafrika ja Lähis-ida põgenikelaagrites ning on ÜRO-lt juba saanud pagulase staatuse.
Ümberpaigutamine tähendab Käsperi sõnul aga juba ELi territooriumile jõudnud põgenike jaotamist ELi liikmesriikide vahel.
Euroopa Komisjoni kava kohaselt on ümberasustamise kvoot Eesti puhul 1,63 protsenti 20 000 ümberasustatavates pagulastest. Seega peaks Eesti kavakohaselt vastu võtma ümberasustatavat 326 pagulast.
Mina usun Eesti riigi võimekust. See paarsada pagulast Eesti ühiskonda ümber ei lükka
Ümberpaigutatavate põgenike arvu ei ole Euroopa Komisjon veel välja öelnud ning esitab jaotuskava mai lõpus. Ümberpaigutamise puhul on Komisjoni kava kohaselt Eesti kvoodiks 1,76 protsenti.
Käsper märkis, et Eesti on alates 1997. aastat vastu võtnud 90 pagulast. «See on äärmiselt väike number ja ilmselt üks põhjus, miks Eesti ümberasustamiskvoot on suurem,» sõnas ta. Ka läheb Käsperi sõnul Eesti majandusel suhteliselt hästi ning tööpuuduse asemel on siin probleemiks tööjõupuudus.
Tema sõnul ei ole ümberasustatavate inimeste puhul Eesti ametivõimudel vaja läbi viia menetlust, sest neile on juba antud pagulase staatus. «Nemad saaksid Euroopa Liidu riiki saabudes pagulase õigused: õiguse käia tööl, õiguse elukohale, õiguse saada toetust pluss võimaluse osaleda lõimumisprogrammides,» ütles Käsper.
Käsper märkis, et ümberasustamine puudutab põgenike «haavatavaid rühmi» – naisi, lapsi ja vanureid. Ta tõi näiteks, et põgenikud, kes Eestis salaja üle piiri tulevad, on enamasti noored mehed. «Ümberasustamise vajadus tuleneb tõsiasjast, et põgenikelaagrites ei suudeta tagada normaalselt olukorda,» sõnas Käsper.
Tema sõnul võtsid riigid seni põgenikke vastu vabatahtlikult. «See ei lahendanud probleeme, sest põgenikke võeti vastu liiga vähe,» ütles Käsper. «Ka Eesti tahtis teha žesti, aga žestide aeg on läbi.»
Ümberpaigutatavate inimeste puhul ei ole menetlust läbi viidud ning riigid peavad läbi viima menetluse, kas inimesel on õigus saada pagulase staatust. «Kui menetluse käigus selgub, et ta ei ole õigustatud pagulase staatust saama, siis saadetakse inimene Euroopa Liidust välja,» selgitas Käsper.
Käsper sõnas, et ümberasustamine on protsessina lihtsam. «Ka seal on oma väljakutsed, aga pagulased ei pea ühes kohas ootama. Neid saab üle Eesti laiali paigutada,» sõnas ta. Käsperi sõnul tuleb seega arutada, kuhu pakkuda ümberasustatavatele inimestel elukohti. Ta lisas, et Euroopa Komisjon pakub liikmesriikidele ka 50 miljoni euro ulatuses rahalist tuge.
«Ma arvan, et Eesti riik on poliitilise tahte olemasolu korral võimeline saavutama lühikese ajaga väga palju. Palju suuremaid ja palju suuremal määral ühiskonda mõjutanud muudatusi kui mõnesaja pagulase vastuvõtmine. Mina usun Eesti riigi võimekust. See paarsada pagulast Eesti ühiskonda ümber ei lükka,» ütles Käsper.