Haagis algas Gruusia-Venemaa konflikti käsitlev protsess

Täna Haagis alanud rahvusvahelise kriminaalkohtu sõjakuritegude protsessil arutatakse Gruusia esitatud hagi inimõiguste rikkumise kohta Gruusia-Venemaa konflikti päevil.

Gruusia soovib, et Venemaa lõpetaks inimõiguste ja tsiviilisikute vastased rikkumised separatistlikes Abhaasias ja Lõuna-Osseetias, vahendas AFP.

«Selle olulise kohtuprotsessi... eesmärk on teha lõpp Bosnia-stiilis etnilisele puhastusele, mida venelased ja tema separatistlikud liitlased viivad igapäevaselt läbi etniliste grusiinide kallal, ohustades nende elusid ja põletades nende kodusid ning külasid. Kohtu kiire sekkumine on vajalik, et peatada pogrommid ja säästa inimelusid,» ütles kohtus Gruusiat esindav ameeriklasest advokaat Paul Reichler timesonline.co.uk-le.

Gruusia pöördus Haagi sõjakuritegude kohtu poole 12. augustil ehk neli päeva pärast konflikti puhkemist Lõuna-Osseetias ja süüdistas Venemaad 1965. aastal sõlmitud rahvusvahelise rassilist diskrimineerimist käsitleva konventsiooni rikkumises.

Gruusia palub kohtult, et Venemaa lubaks grusiinidel naasta turvaliselt oma separatistlikes piirkondades asuvatesse kodudesse.

Gruusia süüdistas oma hagis Venemaad veel aastatel 1990-2008 Lõuna-Osseetias ja Abhaasias läbi viidud etnilises puhastuses, vahendas Reuters.

«Me teame, et sellised protseduurid kestavad aastaid ja me oleme väga kannatlikud. Ma usun, et kohtul ei võta võrreldes teiste teemadega otsuseni jõudmine nii kaua aega, sest olukord piirkonnas on praegu väga keeruline ja me vajame elanikkonna kannatuste tõttu otsust võimalikult kiiresti,» lisas Gruusia suursaadik Hollandis Maia Pandžkidze.

Kui kohus leiab, et tal on asja arutamiseks olemas jurisdiktsioon, siis võivad kohtunikud paari päeva jooksul teha esialgse ettekirjutuse, millel on pigem moraalne tähendus.

Venemaa suursaadik Hollandis Kirill Gevorgian on kõik süüdistused tagasi lükanud ja lubas kohtule esitada ka vastavad tõendid.