Riigis pagulase staatuse saanud inimestel on üldlevinud korra järgi õigus ka oma pere kas kohe või hiljem kaasa tuua, selgitas Sisekaitseakadeemia migratsiooniuuringute keskuse juhataja Kert Valdaru.
Pagulase staatuse saanutel on üldjuhul õigus ka pere riiki tuua
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
14. mai 2015, 17:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üldjuhul on küll nii, et kui inimesele antakse pagulase staatus, siis tal peab kas kohe või mingi aja möödudes tekkima õigus ka oma pere kaasa võtta,» ütles Valdaru Postimehele.
«Ka pere esitab muidugi taotluse, aga üldjuhul peab seda aktsepteerima, et ka pere peab kaasa tulema,» lisas ta.
Valdaru juhtis tähelepanu ka sellele, et Euroopa Komisjoni tegevuskava alusel on esialgsete andmete järgi teada, et ümberasustamise käigus, mis tähendab, et vastu võetakse põgenikke kolmandatest riikidest, on Eesti osaluseks praegu määratud 1,63% ehk 326 pagulase vastuvõtmine.
Ümberpaigutamise ehk Euroopa riikide sisese pagulaste jaotamise kohta on täna teada vaid Eesti protsent, 1,76%, kuid pole teada, mis on koguarv – on see 5000, 10 000 või 30 000. Seega võib eeldada, et kui ka see koguhulk teatavaks tehakse, lisandub võimalikule 326-le veel teatud hulk pagulasi.