TNS Emori andmetel alates novembrist toetust kaotanud Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) aseesimehe Jaak Aaviksoo hinnangul on võimuerakondade toetuse langus esialgu veel lühiajaline ja suuri poliitilisi järeldusi ei maksa sellest teha.
Aaviksoo: võimuparteide toetuse langus on esialgu lühiajaline
15. mai 2015, 13:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Koalitsiooni formeerimise foon tervikuna ei ole ju soodus olnud ja eks sellepärast ole ka koalitsioonierakonnad kukkunud ja ülejäänud oma positsioone tugevdanud,» ütles Aaviksoo värskeid reitinguid kommenteerides Postimehele.
Samas on langus Aaviksoo hinnangul esialgu veel lühiajaline suund, millest suuri poliitilisi järeldusi ei tasuks teha. «Sügiseks loksuvad asjad paika, ma arvan, ja siis on näha, mis tegelikult juhtunud on,» lausus ta, viidates muu hulgas ka IRLis vahepeal aset leidvatele juhivalimistele.
Tema sõnul seisavad erakonna uuel juhtkonnal ees väga põhimõttelised otsused, kui tahetakse poliitilisele maastikule jääda. «Paraku siiamaani neid järeldusi tehtud veel ei ole, aga ma väga loodan, et erakonna liikmed olukorrast aru saavad ja on võimelised siiski tegema põhimõtteliselt teistsuguseid valikuid,» ütles Aaviksoo, kelle hinnangul peab erakonnal alustuseks olema ideoloogia ning kordades vähem poliittehnoloogiat.
Aaviksoo avaldas arvamust, et võimalikke juhikandidaate võiks praeguse sotsiaalkaitseministri Margus Tsahkna kõrval olla veel. Lisaks vajaks nii erakond kui ühiskond tema hinnangul ideoloogilist debatti, mitte ainult uue inimese nimetamist. «Nüüd on järgmise põlvkonna asi tuua need kastanid tulest välja ja konservatiivne erakond panna Eestis sellisele kohale, mida ta väärib, ehk siis suurimaks Eesti erakonnaks,» lisas ta.
Märtsis 28-protsendilist toetust nautinud Reformierakond kaotas aprillis ja mais populaarseima erakonna koha opositsioonilisele Keskerakonnale, selgus BNSi tellitud TNS Emori uuringust.
Kui valimistel oli Keskerakonna toetus 25 ja märtsi uuringus 24 protsenti, siis nüüd toetab parteid 26 protsenti küsitlusele vastanuist. Keskerakonnale järgneb populaarsuselt Reformierakond, mille toetus on riigikogu valimiste aegselt 28 protsendilt kukkunud üheksa protsendipunkti võrra 19 protsendile.
Populaarsustabelis on kolmandale kohale tõusnud Vabaerakond, mille toetus kasvas valimiste aegselt üheksalt protsendilt 12 protsendile märtsis ning 18 protsendile aprillis ja mais.
Koalitsiooni kuuluva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetus on tõusnud ühe protsendipunkti võrra 17 protsendile. IRLi reiting, mis on langenud alates novembrist, on värske küsitluse kohaselt aga vaid kaheksa protsenti. Samal tasemel on ka Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus.
Uuringufirma küsitles 15. aprillist 10. maini 1631 valmisealist kodanikku, 830 intervjuud tehti vastajate kodudes ning ülejäänud veebis. Neid, kes ei eelistanud ühtki parteid, oli 20 protsenti.
1. märtsil toimunud riigikogu valimistel toetas Reformierakonda 27,7, Keskerakonda 24,8, SDE-d 15,2, IRLi 13,7, Vabaerakonda 8,7 ja EKRE-t 8,1 protsenti valijatest. Selline tulemus andis Reformierakonnale riigikogus 30, Keskerakonnale 27, SDE-le 15, IRLile 14, Vabaerakonnale kaheksa ja EKRE-le seitse kohta.