Rõivas: avalikkuse vähene kaasamine oli valus õppetund

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taavi Rõivas
Taavi Rõivas Foto: Liis Treimann / Postimees

Reformierakonna esimees, peaminister Taavi Rõivas leiab, et erakonna toetuse kukkumise 28 protsendilt 19 protsendile põhjustas avalikkuse liiga vähene kaasamine koalitsioonikõneluste ajal.

Rõivas ütles erakonna teatel, et avalikkuse liiga vähene kaasamine koalitsioonikõneluste ajal oli viga. «Keskendusime sellele, et saada ambitsioonikas lepe tegemaks suuri asju – liitlaste kohaloleku suurendamine, tööjõumaksude langetamine, kolmanda lapse toetuse oluline tõus, haldusreform –, kuid pöörasime liiga vähe tähelepanu otsuste selgitamisele. Suured asjad vajavad ka põhjalikku selgitamist,» märkis ta.

Avatud suhtluse korral oleks kõigi koalitsioonierakondade toetus tema hinnangul praegu märksa kõrgem. «See oli valus õppetund kõigile, eelkõige valimised võitnud Reformierakonnale,» nentis ta.

Rõivas märkis, et riigieelarve strateegia koostamisel, mis jäi valdavalt küsitluse järgsesse aega, selgitati valitsuse keerulisi valikuid juba siis, kui need olid alles kaalumisel. Tema hinnangul aitab avalikkuse suurem kaasamine otsuseid ka paremini mõista. «Küsitlusperiood langes aega, mil valitses ebaselgus koalitsioonilepingu katteallikate osas. Vahetult pärast küsitlusperioodi lõppu lepiti valitsuses katteallikates kokku ning võeti võimaluste piires arvesse ka neile osaks saanud kriitikat,» lausus ta.

Rõivase hinnangul tuleb kriitikat kindlasti veel, sest näiteks ei meeldi paljudele mõte võtta alkoholilt ja tubakalt rohkem aktsiisi, et tööjõumakse langetada või lastetoetusi tõsta. «Eks peame neid valikuid veelgi enam selgitama,» lisas ta.

Märtsis 28-protsendilist toetust nautinud Reformierakond kaotas aprillis ja mais populaarseima erakonna koha opositsioonilisele Keskerakonnale, selgus BNSi tellitud TNS Emori uuringust. Kui valimistel oli Keskerakonna toetus 25 ja märtsi uuringus 24 protsenti, siis nüüd toetab parteid 26 protsenti küsitlusele vastanuist. Keskerakonnale järgneb populaarsuselt Reformierakond, mille toetus on kukkunud üheksa protsendipunkti võrra 19 protsendile.

Populaarsustabelis on kolmandale kohale tõusnud Vabaerakond, mille toetus kasvas valimiste aegselt üheksalt protsendilt 12 protsendile märtsis ning 18 protsendile aprillis ja mais.

Koalitsiooni kuuluva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetus on tõusnud ühe protsendipunkti võrra 17 protsendile. IRLi reiting, mis on langenud alates novembrist, on värske küsitluse kohaselt aga vaid kaheksa protsenti. Samal tasemel on ka Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus.

Uuringufirma küsitles 15. aprillist 10. maini 1631 valmisealist kodanikku, 830 intervjuud tehti vastajate kodudes ning ülejäänud veebis. Neid, kes ei eelistanud ühtki parteid, oli 20 protsenti.

1. märtsil toimunud riigikogu valimistel toetas Reformierakonda 27,7, Keskerakonda 24,8, SDE-d 15,2, IRLi 13,7, Vabaerakonda 8,7 ja EKRE-t 8,1 protsenti valijatest. Selline tulemus andis Reformierakonnale riigikogus 30, Keskerakonnale 27, SDE-le 15, IRLile 14, Vabaerakonnale kaheksa ja EKRE-le seitse kohta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles