Sepper: kandideerisin volinikuks selge visiooniga

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mari-Liis Sepper
Mari-Liis Sepper Foto: sotsiaalministeerium

Täna uueks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuks kinnitatud ning 4. oktoobril ametisse astuv Mari-Liis Sepper kinnitas intervjuus Postimees.ee’le, et kandideeris volinikuks selge visiooniga sellest, mida tahab selles ametis ära teha.

Miks valisite voliniku töö?

Ma olen võrdõiguslikkuse teemadega tegelenud kümmekond aastat, sealhulgas olnud soolise võrdõiguslikkuse seaduse sünni juures. Alates 2009. aasta kevadest töötasin eelmise voliniku Margit Sarve juures nõunikuna. Kandideerisin volinikuks selge visiooniga, mida tahan selles ametis ära teha.

Kuivõrd olete jälginud praeguse voliniku tegevust? Kas oleksite teinud midagi teisiti? Mida hakkate kindlasti teisiti tegema?

Võrdõiguslikkuse voliniku institutsioon on Eesti riigis suhteliselt uus (tegutsenud alates 2005. aastast) ning selle nägu ja tegu on alles kujunemisfaasis.

Kindlasti jätkan tegevustega, mis on olnud ka Margit Sarve prioriteetideks tema ametiajal: 1) nii tavainimeste kui ka õigusspetsialistide teadlikkuse tõstmine, mis puudutab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise temaatikat, 2) lihtsa ja kättesaadava menetluse raames eksperthinnangu andmine inimesele, kes kahtlustab, et teda on diskrimineeritud ning 3) toimiva õigusliku raamistiku kujundamine, sealhulgas näiteks õiguskaitse võimaluste tõhustamine.

Lisaks soovin jõuda nende isikuteni, kellele on nimetatud seadustega pandud kohustused edendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdse kohtlemise põhimõtet – see tähendab eelkõige tööandjad ning riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused.

Mille võtate kõigepealt fookusse?

2009. aastal lisandus voliniku pädevusse ka võitlemine ebavõrdse kohtlemisega, mis leiab aset inimese rahvuse, nahavärvuse, usutunnistuse, veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu. Praegu on ebapiisavalt teavet, millised on erinevate sotsiaalsete gruppide, sealhulgas vähemuste, kõige suuremad probleemid – kui ulatuslik on diskrimineerimine, millises eluvaldkonnas see aset leiab, kas esineb nn struktuurset ebavõrdsust ning mis on selle peamised põhjustajad. Järgmise viie aasta jooksul soovingi tegeleda nende küsimustega ning otsida koostöös huvigruppidega võimalikke lahendusi.

Mis valdkonnas või alal on Eestis kõige enam ebavõrdsust ja mis osas?

Sooline palgalõhe on Eestis suur probleem. Ma loodan, et juba lähitulevikus teevad voliniku kantselei, sotsiaalministeerium ning näiteks haridusministeerium koostööd selle nimel, et vähendada soolist segregatsiooni tööturul. Alates esimestest lasteaia- ja kooliaastatest, rääkimata kutsenõustamisest, peab julgustama iga last ja noort valima just sellist elukutset, mis talle meeldib, mitte rõhutama aegunud stereotüüpe selle kohta, millist tööd üks naine/tüdruk või mees/poiss tegema kõlbab.

Mida arvate, kuidas oleks võimalik naiste ja meeste palgaerinevusi vähendada?

2010. aasta teises pooles valmib sotsiaalministeeriumi tellimusel ulatuslik palgalõhe uuring. Olen kindel, et uuringu järelduste pinnalt astutakse Eesti riigis samme, mis kahandavad naiste ja meeste palgalõhet. Lähiaastatel pöördutakse arvatavasti ka üha enam voliniku, töövaidluskomisjoni ja/või kohtu poole palga diskrimineerimise asjadega. Inimeste teadlikkus on õnneks tõusnud ning üha enam osatakse oma õiguste eest seista.

Euroopa õigusvolinik Viviane Reding kaalub võimalust võidelda välja sookvootide kehtestamist ettevõtete juhtivatele ametikohtadele. Kuidas sellesse ettepanekusse suhtute, kas Eestis oleks see hea mõte?

Praegu on äriühingute juhatuste koosseisudele kehtestatud sookvoodid üksikutes Skandinaavia riikides. Eestis tasub seda küsimust avalikus debatis vaagida. Kvootide eesmärk on kaotada tõkked, mis seisavad sugude reaalse võrdõiguslikkuse saavutamise teel. Kvootide abil saavad valitavasse või nimetatavasse ametisse inimesed, kes on sama pädevad ja võimekad kui need, kes neil kohtadel on tavaliselt olnud, kuid kes sinna ei ole pääsenud üksnes oma soo tõttu.

Põlvkond, kes on harjunud nägema naisi kõrgetes poliitilistes ametites või ettevõtete juhatustes, ei seosta enam prestiižseid ning heapalgalisi ameteid üksnes ühe sooga. Teisisõnu, naised ei ole eelkõige hoolitsejad ega mehed otsuste langetajad.

----
32-aastane Mari-Liis Sepper on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna bakalaureuse- ning Montpellier' ülikooli õigusteaduskonna magistriõppe. Ta on töötanud muu hulgas sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse büroo juristina, Euroopa Ühenduste Kohtus jurist-lingvistina ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku nõunikuna.

Sepper on lugenud Tartu ja Tallinna ülikoolides inimõiguste kursuseid ning ta on soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaande üks autoritest.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik on iseseisvalt tegutsev, sõltumatu ja erapooletu ametiisik, kes jälgib soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles