Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Maris Mälzer väitis tänasel kõrghariduse rahastamise teemalisel debatil, et õppemaks pole kuskil maailmas kõrghariduse probleeme lahendanud.
Mälzer: õppemaks pole kuskil kõrghariduse seisu parandanud
28. september 2010, 17:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Õppemaks ei ole kuskil maailmas lahendanud kõrghariduse rahamuresid, kvaliteet pole läinud paremaks ja raha on ikka puudu,» väitis tudengiliidu juht täna toimunud tööandjate ja tudengite vahelisel debatil «Tasuta versus tasuline kõrgharidus».
Mälzeri vastas debateerisid Tööandjate majas Peetri saalis Eesti Tööandjate Keskliidu poolt volikogu esimees Enn Veskimägi ja juhataja Tarmo Kriis.
Viimase kuu jooksul on ühiskonnas tekkinud aktiivne arutelu kõrghariduse rahastamise üle. Tööandjate keskliidu arvates peaks Eesti võtma suuna tasulisele kõrgharidusele, üliõpilased kaitsevad tasuta kõrgharidust.
Debatil otsitigi vastuseid küsimustele, milline kõrghariduse rahastamise viis sobib Eestile ning kas valik on ainult tasuta vs tasulise kõrghariduse vahel või on veel võimalusi. Debatti modereeris BNSi ajakirjanik Ainar Ruussaar.
«See on siiski meie riik, ühiselt maksame ju makse, riigieelarvest on võimlaik ka raha leida kõrghariduse rahastamiseks, see on maksupoliitika küsimus,» leidis Mälzer, kelle hinnangul võiks haridus- ja teadusministeerium tulla välja vastavate lahendusideedega.
«Süsteem, mis on omane vaid Ida-Euroopale, kus osad maksavad ja osad ei maksa ülikoolis õppimise eest, pole pikas plaanis jätkusuutlik,» rõhutas debatti jälginud Tartu Ülikooli rektor Alar Karis.
«Euroopa süsteem on laenurahale üles ehitatud, millegi arvelt on tasuta haridust on pakutud, aga tagantjärgi tuleb see maksumaksjail kinni maksta,» leidis Tarmo Kriis. «Usun, et Eesti on siin õigel teel ning Euroopa peab ühel hetkel meile järele tulema.»
«Tõesti, Suurbritannias on kõrgharidus riigi kolmas tuluallikas, kui ma ei eksi,» lisas Karis.
«Eesti riik peab tagama vähemalt ühe ülikooli konkurentsivõime Euroopa mastaabis, et noored ei läheks siit ära välismaale kvaliteetsemat haridust saama,» toonitas rektor.
Debatil osalenud nõustusid selles, et ühiseks eesmärgiks on igal juhul kõrghariduse kvaliteedi säilitamine.
«Kui Euroopas on puudu 300 000 inseneri, siis see vajadus peaks ju olema ilmne. Miks riikliku koolitustellimuse ja turuvajaduste vahel on Eestis nii suured käärid, on raske seletada. Nii tulevadki Hiinast ja Indiast tehnilise haridusega noormehed, kellele kõrgharidus polnud mitte inimõigus, vaid võimalus siseneda tööturule,» sedastas Kriis.
Veel kõlasid debatil mõtted, et Eesti kõrghariduse probleeme ei tohiks võrrelda angloameerika maade omadega, kuna juba ainuüksi inglise keel on sealsel puhul kardinaalselt olukorda muutev faktor.