Tagasi mobiilivaatesse

Eesti uudised

:

Mälzer: õppemaks pole kuskil kõrghariduse seisu parandanud

Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Maris Mälzer väitis tänasel kõrghariduse rahastamise teemalisel debatil, et õppemaks pole kuskil maailmas kõrghariduse probleeme lahendanud.

«Õppemaks ei ole kuskil maailmas lahendanud kõrghariduse rahamuresid, kvaliteet pole läinud paremaks ja raha on ikka puudu,» väitis tudengiliidu juht täna toimunud tööandjate ja tudengite vahelisel debatil «Tasuta versus tasuline kõrgharidus».

Mälzeri vastas debateerisid Tööandjate majas Peetri saalis Eesti Tööandjate Keskliidu poolt volikogu esimees Enn Veskimägi ja juhataja Tarmo Kriis.

Viimase kuu jooksul on ühiskonnas tekkinud aktiivne arutelu kõrghariduse rahastamise üle. Tööandjate keskliidu arvates peaks Eesti võtma suuna tasulisele kõrgharidusele, üliõpilased kaitsevad tasuta kõrgharidust.

Debatil otsitigi vastuseid küsimustele, milline kõrghariduse rahastamise viis sobib Eestile ning kas valik on ainult tasuta vs tasulise kõrghariduse vahel või on veel võimalusi. Debatti modereeris BNSi ajakirjanik Ainar Ruussaar.

«See on siiski meie riik, ühiselt maksame ju makse, riigieelarvest on võimlaik ka raha leida kõrghariduse rahastamiseks, see on maksupoliitika küsimus,» leidis Mälzer, kelle hinnangul võiks haridus- ja teadusministeerium tulla välja vastavate lahendusideedega.

«Süsteem, mis on omane vaid Ida-Euroopale, kus osad maksavad ja osad ei maksa ülikoolis õppimise eest, pole pikas plaanis jätkusuutlik,» rõhutas debatti jälginud Tartu Ülikooli rektor Alar Karis.

«Euroopa süsteem on laenurahale üles ehitatud, millegi arvelt on tasuta haridust on pakutud, aga tagantjärgi tuleb see maksumaksjail kinni maksta,» leidis Tarmo Kriis. «Usun, et Eesti on siin õigel teel ning Euroopa peab ühel hetkel meile järele tulema.»

«Tõesti, Suurbritannias on kõrgharidus riigi kolmas tuluallikas, kui ma ei eksi,» lisas Karis.

«Eesti riik peab tagama vähemalt ühe ülikooli konkurentsivõime Euroopa mastaabis, et noored ei läheks siit ära välismaale kvaliteetsemat haridust saama,» toonitas rektor.

Debatil osalenud nõustusid selles, et ühiseks eesmärgiks on igal juhul kõrghariduse kvaliteedi säilitamine.

«Kui Euroopas on puudu 300 000 inseneri, siis see vajadus peaks ju olema ilmne. Miks riikliku koolitustellimuse ja turuvajaduste vahel on Eestis nii suured käärid, on raske seletada. Nii tulevadki Hiinast ja Indiast tehnilise haridusega noormehed, kellele kõrgharidus polnud mitte inimõigus, vaid võimalus siseneda tööturule,» sedastas Kriis.

Veel kõlasid debatil mõtted, et Eesti kõrghariduse probleeme ei tohiks võrrelda angloameerika maade omadega, kuna juba ainuüksi inglise keel on sealsel puhul kardinaalselt olukorda muutev faktor.

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
Märksõnadtasuline kõrghariduseüleesti üliõpilaskondade liitmaris mälzerdebatttööandjate keskliitAlar KarisEnn VeskimägiTARMO KRIIS
Samal teemal
Sponsoreeritud artiklid
eksamitulemus intiimteenuse eest
arvamusplats
toompea naljamehed
erakorraline väljaminek - 3 tonni komme
koolitulistamise juhtum kohtus
Gallup

Kas kellegi teise alkoholitarbimine on sulle ebamugavust või kahju tekitanud?

Küsitluses on osalenud 3545 inimest
kirev gloobus
PIIROJA VIIMANE MÄNG
Elu24 uudised
Viimased uudised
TervisKõik
MajandusKõik
SportKõik
TallinnKõik
NaineKõik
48h populaarsemad teemad
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
MaailmKõik
TarbijaKõik
ArvamusKõik
VIIMASED GALERIID
Ajakiri HelloKõik
Postimees +Kõik
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Ita (Ilse) Ever

84

Ita (Ilse) Ever

näitleja

Üllar Kerde, 61

korvpallitreener

Kaie Kõrb, 54

baleriin

Hannes Tamjärv, 54

pangandustegelane ja investor

Piret Lindpere, 52

kunstiteadlane

Tiiu Tulp, 46

laulja

Henrik Hololei, 45

euroametnik

Reet Roos, 42

ettevõtja, X riigikogu liige

Martti Meumers, 36

laulja (ansambel Noorkuu)

Horoskoop
Tartu PostimeesKõik
60 PLUSSKõik
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA

Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud