Tartu lubab vanematelt keeleõppeks raha küsida

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Miina Härma gümnaasiumi direktor Ene Tannberg.
Tartu Miina Härma gümnaasiumi direktor Ene Tannberg. Foto: Sille Annuk

Kool võib küsida keeleõppeks vanematelt tasu, kui selle maksmine on vabatahtlik ja see on huvitegevus, mitte õppekava osa, leiab Tartu linn.

Tartus on Miina Härma gümnaasium põhikooliastme keeleõppe tarvis küsinud lapsevanematelt osalustasu juba 1989. aastast alates. Seda on küsitud ja makstud selleks, et lapsed saaksid rohkem ja varem keeli õppida.

Härma kooli direktor Ene Tannberg ütles, et see on õpilastele vabatahtlik, aga on kujunenud nii, et pea kõik on õppinud ja sellest ei ole olnud probleemi.

Riiklik õppekava näeb ette, et teine võõrkeel algab kuuendas klassis, Härma pakub võimalust alustada kaks aastat varem. Teine võõrkeel on olnud pikka aega vene keel, mille omandamine annab tööturul eeliseid.

Kool teavitab vanemaid sellest võimalusest kolmanda klassi kevadel. «See on ringitund, rõhutan seda. See on rangelt vabatahtlik,» ütles Tannberg. «Sõlmime lapsevanematega lepingu ja nad maksavad keeleõppe eest kas poolaasta või aasta kaupa.»

Tasu on praegu on 110 eurot õppeaastas, suurem osa sellest läheb palgaks.

Kolmas võõrkeel kuuendast klassist on saksa või prantsuse keel ja loogika on sama.

«See on võimalus pakkuda lapsele väikse raha eest mingit keelt lisaks,» ütles Tannberg. «Sellel on siiski ka tulemusi, meil on üha rohkem õpilasi, kes juba põhikooli lõpus sooritavad saksa või prantsuse keele rahvusvahelise keelesertifikaadi eksami A2 või B1 tasemel.»

Ehk siis tasemel, mida riiklik õppekava näeb põhikooli lõpus ette esimese keele puhul.

Tannberg toonitas, et erinevus Tallinnas kõneainet pakkunud juhtumist, kus maavanem keelas keeletundide eest tasu küsida, on see, et Tallinnas nõuti  tasu õppekavajärgsete keeletundide andmiseks.

«Meil on need ringitunnid, samamoodi kui keegi käib muusikakoolis või spordiklubis ja maksab selle eest,» sõnas Tannberg. See tähendab lastele ka rohkem tunde nädalas.

Tartu haridusosakonna juhataja Riho Raave lausus, et Härma puhul on peaküsimus, kui vabatahtlik ja õppekavaväline see keeleõpe on.

«Minu hoiak on, et kui lapsed on Härmasse läinud vabatahtlikult ning kui nad seda aktsepteerivad, siis minu arust ei ole probleemi,» ütles Raave. «Eks lapsed lähevadki sinna selleks, et midagi rohkem saada.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles