Terviseamet hävitab ligi 10 miljoni krooni eest aegunud gripivaktsiini

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seagripivaktsiin Celvapan
Seagripivaktsiin Celvapan Foto: Lauri Kulpsoo

Terviseamet hävitab lähiajal ligi 80 000 doosi kasutamata jäänud seagripivaktsiini Celvapan, mille aegumistähtaeg on 30. septembril.

«Vaktsiini Celvapan, mida osteti 148 000 doosi, on alles veidi üle 79 800 doosi. Vaktsiini aegumistähtaeg on 30. september 2010,» kinnitas terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri BNS-ile. Vaktsiini Celvapan rahaline väärtus ostmisel oli 18 201 122 krooni ja 60 senti.

Vaktsiini hävitab Saluri sõnul ohtlike jäätmete käitlemisega tegelev jäätmekäitleja, kelle terviseamet valib välja vähempakkumise kaudu.

Saluri kinnitusel ei ole kavas algavaks gripihooajaks seagripivaktsiini juurde hankida. «Suuremates perearstikeskustes, paljudes töökohtades ja apteekides peaks olema saadaval juba hooajaline gripivaktsiin, mis sisaldab ühe komponendina kaitset ka pandeemilise gripiviiruse vastu,» ütles Saluri.

Varasemate pandeemiate kogemuse põhjal võib Saluri sõnul arvata, et pandeemilise gripi viirus ära ei kao ja jääb ringlema nii eeloleval sügis-talvel kui ka lähimatel aastatel. «Arvestades gripi vastu vaktsineeritute tagasihoidliku arvu Eestis ja läbipõdenute väikest hulka, peame olema valmis gripiviiruse levikuks ka algaval hooajal,» nentis Saluri.

Eestis vaktsineeriti möödunud gripihooaja jooksul seagripi vastu terviseameti andmetel ligi 35 000 inimest, mis moodustab 2,6 protsenti elanikkonnast. See on Euroopa Liidu üks madalamaid näitajaid.

Eesti hankis kokku 248 000 doosi seagripi vaktsiini, mis läks maksma ligi 35 miljonit krooni. Celvapani aegumistähtaeg saabub tänavu septembris ning Pandemrixil järgmise aasta septembris.

Euroopa Nõukogu võttis tänavu juunis seisukoha, et Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) liialdas seagripiohuga, mis tingis ühiskondlike varade raiskamise ja tõi ravimifirmadele hiigeltulusid. WHO ei võtnud omaks ravimitööstuse mõju oma otsustele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles