Reformierakonda kuuluva peaministri Taavi Rõivase sõnul on Euroopa Komisjon teinud pagulaskvoodi arvutamises loogikavea.
Rõivase sõnul on pagulaskvoodi arvutamisel tehtud loogikaviga
21. mai 2015, 15:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Loomulikult ei saa Eesti ignoreerida seda, et Vahemerel ja Vahemere äärsetes riikides on tegemist väga tõsise kriisiga. Kui me tahame, et meie mured oleksid teistele Euroopa Liidu riikidele arusaadavad, peame me leidma endas tugevust mõista ka teiste riikide muresid,» ütles Rõivas valitsuse pressikonverentsil.
«Loomulikult tähendab see seda, et ka meie peame aitama, ka meie ei saa kõrvaltvaatajaks jääda. Millisel kujul see meile jõukohane on, kuidas me täpselt aidata saame, sellega me valitsuses praegu väga aktiivselt töötame,» lisas Rõivas. «Minu isiklik tunnetus on, et kõrvale jääda ei saa, see ei oleks ei märgiliselt ega sisuliselt õige».
Rõivase sõnul on Euroopa Komisjon pagulaskvootide arvutamisel teinud loogikavea. «Me teame, et Eesti on Euroopa Liidu rahvaarvust pisut vähem kui veerand protsenti. Euroopa SKTst toodetakse Eestis 0,14 protsenti. Vaatame, kui palju meie Euroopa Liidu fondidest tuge saame ja näeme, et see on märksa rohkem ehk 0,65 protsenti. Aga nüüd järsku selle konkreetse teema puhul öeldakse, et õiglane võti meie jaoks on 1,76 [protsenti], mis on peaaegu 10 korda enam, kui võtta meie rahvaarv või sisemajanduse kogutoodang,» sõnas peaminister.
«Ma olen täiesti nõus selle valemijaotusega, et võetakse 80 protsendi ulatuses arvesse kombinatsiooni Eesti osast Euroopa Liidu SKTs ja rahvaarvus,» ütles peaminister, «aga see 10 protsenti näiteks, mis võtab arvesse tööpuudust, võtab arvesse Eesti ühte protsenti tööpuudusest absoluutnumbris samaväärsena Saksamaa ühe protsendiga tööpuudusest».
«Ma arvan, et iga lapski teab, et Saksamaa on oluliselt suurem riik kui Eesti ja võtta lihtsalt tuimalt protsenti ilma baasi arvutamata näitab, et on tehtud valemi koostamisel arvestatav loogikaviga,» sõnas Rõivas.
«Nagu Euroopa Komisjon, soovime ka meie aidata, aga me saame aidata oma võimaluste piires, me peame jõudma mingi mõistliku suurusjärguni ja ei saa öelda nii, et nüüd järsku on Eesti osa oluliselt suurem, kui meist suurematel riikidel ja see on kõigele lisaks veel kohustuslik ja meie enda käest üldse ei küsita,» märkis Rõivas.
Euroopa Komisjon esitles eelmisel nädalal Euroopa rände tegevuskava Vahemere kriisisituatsiooni kiireks lahendamiseks. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt võtaks Eesti vastu 1,63 protsenti 20 000 ümberasustatavates pagulastest. Seega peaks Eesti kavakohaselt vastu võtma 326 pagulast.
Euroopa Komisjon on avaldanud ka ümberpaigutamiskava kvootide tabeli. Selle kohaselt oleks Eesti kvoot 1,76 protsenti. Selles tabelis ei ole avaldatud pagulaste arve.
Kvootide arvutamise aluseks on neli kriteeriumi, mis väljendavad Euroopa Komisjoni hinnangul riikide võimet vastu võtta ja lõimida pagulasi. Komisjon võttis kvootide puhul 40 protsendi ulatuses arvesse riigi rahvaarvu ja sisemajanduse kogutoodangut ning 10 protsendi ulatuses aastatel 2010-2014 vastu võetud pagulaste arvu ühe miljoni elaniku kohta ja tööpuuduse määra.