Väljaränne Eestist vähenes mullu 30 protsenti

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Eestist rändas möödunud aastal välja 4637 ja Eestisse saabus elama 3904 inimest, teatas statistikaamet. Väljaränne oli eelneva kolme aastaga võrreldes ligi 30 protsenti väiksem.

Väljarännanutest 53 protsenti ja sisserännanutest 44 protsenti olid naised. Meeste rändesaldo oli 2014. aastal positiivne – Eestisse tuli elama 14 meest rohkem kui Eestist välismaale elama läks. Viimati oli meeste välisrände saldo positiivne 2009. aastal.

2014. aastal oli kõigis vanusrühmades väljarändajaid arvuliselt vähem kui varasematel aastatel. Peamised Eestist lahkujad on 20–34-aastased ning Eestisse saabujad 25–39-aastased.

Alates 30-aastaste vanuserühmast oli sisserännanuid rohkem kui varasematel aastatel. 15–29-aastaseid oli sisserännanute hulgas vähem kui 2013. aastal. Rändesaldo oli positiivne (Eestisse elamatulnuid oli rohkem kui Eestist lahkujaid) kahes vanuserühmas: 0–4-aastaste väikelaste ja üle 60-aastaste hulgas.

Kõige suurem rahvastikukadu oli 5–14-aastaste ja 20–29-aastaste hulgas, samal ajal kui teistes aktiivsetes välisrändes osalevates vanuserühmades on kadu suurel määral vähenenud. Varasemalt on suurem väljarände kadu toimunud vanuses 20–44.

Ikka Soome

Riigiti on tihedaim ränne endiselt Eesti ja Soome vahel. Eestist läks Soome elama 3051 ja Soomest tuli Eestisse elama 1290 inimest. Rändesaldo oli poole väiksem kui 2013. aastal. Populaarsemate riikidena, kuhu minnakse Eestist elama enam, kui sealt Eestisse elama tullakse, võib välja tuua veel Saksamaa ja Rootsi. Positiivse rändesaldoga riikide hulgas on peamised riigid Venemaa, Ukraina ja Ameerika Ühendriigid.

Kodakondsuse järgi oli 65 protsenti sisserännanutest Eesti, 11 protsenti Venemaa ja 24 protsenti muude riikide kodanikud. Varasemate aastatega võrreldes on sisserännanute seas Eesti kodanike osatähtsus tõusnud ning Vene kodanike osatähtsus langenud. Väljarännanute hulgas on Eesti kodanikke 93 protsenti.

Välismaalt sisserännanutest 53 protsenti asuvad elama Harjumaale, neist üle 80 protsenti Tallinna. Teistest maakondadest võidab välismaalt sisserände tulemusel kõige rohkem elanikke Ida-Virumaa (10 protsenti), Tartumaa (10 protsenti) ja Pärnumaa (6 protsenti). Eestist väljarändajad on enamasti pärit Harju maakonnast (45 protsenti väljarännanutest), kuid oluline hulk lahkub ka Tartumaalt (14 protsenti). Maakondade välisrände saldo on positiivne Harjumaal ja Tallinnas, kuid suurusjärgus alla 100 inimese. Tartu maakonna negatiivne välisrände saldo on maakondade seas kõige suurem (-254). Lahkujaid on saabujatest rohkem ka Pärnu ja Viljandi maakonnas. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles