Ahto Lobjakas: Euroopa murd(u)mine
9. september 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oli aeg, mil Nicolas Sarkozy, Jose Manuel Barroso ja Javier Solana külastanuks Moskvat kui võrdne võrdset. Venemaa liidritega oleks vastamisi silutud neuroose ja salamisi omaette arvutatud, palju kahaneb USA üleilmne edumaa.
See aeg on ümber saanud. Sarkozy, Barroso ja Solana läksid eile Moskvasse musketäridena, kel kaasas vaid mälestus kunagisest hiilgusest.
Tänavuse aasta 8. august «muutis maailma», ütles Venemaa president Dmitri Medvedev nädalavahetusel. Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner sõnas pärast kohtumist ELi kolleegidega Avignonis, et muutunud on «reaalsus».
«USA tugi ei ole Euroopa püsimiseks määrav,» kirjutas Solana parem käsi, postmodernse ELi ideoloog Robert Cooper 2003. aastal raamatus «Riikide murd(u)mine». Ajad muutuvad. Eelmisel nädalal märkis aga Cooper usutluses, et praegu on USA julgeolekugarantii «iga Euroopa riigi eluline huvi».
Muutunud pole maailm, vaid asjaosalised. Venemaa on heitnud kinda kehtivale korrale ning valmistub mõõduvõtmiseks šerifiga. Euroopa võtab võhmale Venemaa paigaltnihutamine väiksemateski asjades. Iga samm edasi toob kaks tagasi, iga retke eest Moskvasse tuleb viia halbu sõnumeid Thbilisile.
Vene väed lahkuvad Gruusia sisemaalt, hinnaks Gruusia ametlik loobumine jõu kasutamisest separatistide vastu. Sisuliselt loobub Thbilisi suveräänsusest Abhaasia ja Lõuna-Osseetia üle – ELis ei usu keegi, et Vene väed kunagi ka sealt lahkuksid.
Medvedev eksib öeldes, et 8. august oli Venemaa jaoks sama mis USA-le 11.
september 2001. 8. august oli seda ELi jaoks. Post-modernsest regionaaljõust jäi üleöö järele tühi kest. «Pehme võim» ei ole päris võim.
Venemaa silmis on Euroopa anakronism. Euroopa aega seal ei tulegi. Riikide «päris vabadus» on «ideoloogiast puhastatud rahvuslike huvide vaba konkurents», ütles Vene välisminister Sergei Lavrov ELi tippkohtumise päeval. «Venemaa tugevnemisega on kasvanud meie rahvusvaheline roll ja vastutus,» seadis ta maksiimi praktilisse konteksti. Size matters. Suurus maksab.
Olukorras, kus igaüks on enda eest, tagab meelerahu parem ettevalmistus. Soome president Tarja Halonen on nii rahul, et Soome on «väheseid Euroopa maid, mis suudab end sõjaliselt kaitsta» (Helsingin Sanomat 27/8). «Saksamaa on olnud teistest edukam oma energiavarustuse mitmekesistamisel,» nendib välisminister Frank-Walter Steinmeier (Handelsblatt 28/8).
Eesti Achilleuse kannaks jääb lühinägelik kodakondsuspoliitika. Venemaa kodanikke on meil rohkem kui Lõuna-Osseetias.