Murettekitav statistika: mootorratturid satuvad õnnetustesse üha sagedamini

Maanteeameti statistikast nähtub, et kolme aasta jooksul on juhtunud 253 liiklusõnnetust, kus üheks osaliseks on olnud mootorrattur, kusjuures, õnnetuste hulk on aasta-aastalt kasvanud. Nii oli 2012. aastal 65, 2013. aastal 84 ja mullu 104 avariid, kus osales ka mootorrattur. Kolme aasta jooksul sai neis õnnetustes vigastada 265 inimest ja hukkus 11 – kümme neist olid mootorsõiduki juhid ja üks mootorrattal olnud kaasreisija.

Murettekitav on aga see, et tänavu on hukkunud juba kolm mootorratturit, olgugi et mootorratturite jaoks on hooaeg alles algamas.

Ehkki põhjuste kohta ei ole ühtegi uuringut tehtud, nimetab maanteeameti liiklusohutuse osakonna peaspetsialist Reigo Ude ühe põhjusena selle, et liiklussagedus kasvab iga aastaga umbes seitse protsenti, samuti on liikluses üha enam mootorrattureid.

«Ma ei usu, et mootorratturid hooletumad on, võib-olla see (mootorrattaga liiklemine – H.M) muutub populaarsemaks ja uusi ja uljamaid juhte on natuke rohkem. Kui varem sõitsid nii-öelda padumootorratturid, siis nüüd on ka neid, kes mõtlevad, et proovin-vaatan, kuidas on. Nendel ei ole taustateadmised ja oskused võib-olla nii head,» ütles ta.

Samuti võib Ude sõnul märgata, et motohooaja alguses, mais-juunis, on õnnetusi mõnevõrra rohkem kui hooaja lõpus. Ta rõhutas, et kevadel peaksid ka mootorratturid ise kindlasti tähelepanelikud olema, sest teeolud ei ole nii head – teed ei ole veel puhastatud, on tolmused ja ühtlasi on teedel rohkem auke.

Samuti ei ole ka mootorratturite endi oskused hooaja alguses veel nii head. «Esimestel sõitudel ei peaks sama julgusega peale lendama, nagu eelmisel hooajal lõpetatud sai. Kui ikkagi kuus kuud pole mootorratta selga istuda saanud, siis kindlasti tahab kehas selle mootorratta valitsemisega harjuda,» rääkis Ude.

Maanteeameti ennetustöö osakonna peaspetsialist Reesi Efert tõi välja, et äsja lõppes liiklejaid tähelepanelikkusele suunav reklaamklipp. «Üks põhjus on see, et mootorratturitega endiga juhtub õnnetusi – sõiduvead, ootamatused teel – aga teine põhjus on see, et autojuhid ei oska veel mootorrattureid märgata. Liiklus on ikkagi sotsiaalne keskkond, kus peaks toimuma liiklejate omavaheline suhtlemine,» arvas ta. Küll aga tunnistas Efert, et selliseid muutused üleöö ei toimu. Seetõttu on tema sõnul oluline alustada liikluskasvatusega juba lasteaias ja koolis.

Samuti on maanteeamet alustamas uuringuga, kus on luubi all mootorratturite liiklusharjumused ja ohutusharjumused. Seni ei ole Eestis neid ohte kaardistatud. «Sellest tulenevalt hakkame ka edasisi plaane seadma, et mis maanteeamet veel teha võiks,» lisas Efert.

Tänavused rasked avariid

10. mail juhtus mootorratturiga raske õnnetus Viljandis, kus 25-aastane Rauno kaotas mootorratta Yamaha üle sirgel teelõigul kontrolli ja sõitis paremale teelt välja vastu väravaposti. Noormees suri hiljem haiglas. Politsei tuvastas, et mootorrattur ei omanud mootorsõiduki juhtimisõigust, mootorratta oli ta sõbra sõnul endale soetanud umbes nädal enne traagilist õnnetust.

30. aprillil juhtus liiklusõnnetus Pärnus, kus põrkasid kokku veok ja mootorratas. Avariis hukkus 33-aastane mootorrattur.

20. aprillil juhtus Harjumaal Tallinna-Paldiski maanteel liiklusõnnetus mootorratturiga, kes hiljem haiglas suri. Seni teadmata asjaoludel kaotas Tallinnast Paldiski suunas liikunud 51-aastane mees kontrolli oma mootorratta üle ning sõitis teelt välja. Kiirabi viis mehe haiglasse, kus ta saadud vigastuste tõttu hiljem suri.