/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
Operatiivse otsingugrupi OPEROG vabatahtlikud liikmed tõttasid nädalavahetusel Viljandimaale, et aidata otsida taluõuelt ära jooksnud ja kadunuks jäänud kuueaastast poissi. Vabatahtlike tegevus avaldas muljet niivõrd paljudele inimestele, et grupi liikmete arv on paari päevaga mitmekordistunud.
Vabatahtlikke koondav otsingugrupp tegutseb juba alates 2009. aastast, ent Facebooki kolis see üsna hiljuti. Enne seda aeti asju «vanaviisi» ehk telefonitsi või meiliteel. Kui enne äsjast nädalavahetust oli grupil liikmeid 100 ringis, siis täna ületati juba 800 liikme piir.
«Ega see ei tähenda, et nad kõik järgmine kord kohale tulevad. Kui kaob laps ära, minnakse õhtul otsima, sest see liigutab väga paljusid inimesi. Kui me lähme õhtul otsima üle 50-aastast kohalikku meest, kes on igapäevaselt alkoholiga sõber, siis ma arvan, et see nii paljusid ei liiguta,» rääkis gruppi haldava SA Kadunud tegevjuht Aare Rüütel Postimehele.
Kas ja kui kaua tahab keegi mõnda kadunud inimest otsida, ei ole tema sõnul niivõrd kinni kannatuses, vaid selles, mis kedagi elus tegutsema ajab. «Ma usun, et enamus neist inimestest (ligi 800 Facebooki grupi liiget - toim.) nägi nüüd mingit väljundit ja neil on see tunne, et tahaks appi minna. Nüüd on olemas koht, kus nad tõesti saavad realiseerida oma sisemist vajadust midagi ühiskonnale tagasi. Sinna tulevad need inimesed, keda see liigutab,» rääkis ta.
Kui kedagi väga pikalt otsitakse, võib otsijatel aga motivatsioon kaduda ja neid järjest vähemaks jääda, nentis Rüütel. «Üks kord olime lõpuks kahekesi,» märkis ta.
Asja mõte on selles, et kui sinna gruppi kirjutame, siis tegelikult tahaks paari tunni pärast juba kohal olla. Ükskõik kui palju meid seal ka ei ole
Kadunud inimest käiakse Rüütli sõnul otsimas umbes kümme korda aastas. «Sellist asja ei ole, et me kedagi ei leia,» ütles ta, tuues näite, et on käinud ka rohkem kui kuu aega mõnda inimest otsimas. «Me tahaks kõik need, keda me maastikul otsima läheme, ka üles leida».
Otsinguks inimeste koondamine näeb välja järgmiselt: kui kellegi otsingut kavandatakse, antakse sellest otsekohe ka Facebooki loodud grupis teada. «Grupp ongi selleks, et kõik grupiliikmed saaksid otsingust teada. Siis me teeme juba allgrupi konkreetselt ühe kadunud inimese otsimiseks ja edasine asjaajamine käib juba seal. Seal me kirjutame varustusest, kellaaegadest ja muust,» selgitas Rüütel.
«Asja mõte on selles, et kui sinna gruppi kirjutame, siis tegelikult tahaks paari tunni pärast juba kohal olla. Ükskõik kui palju meid seal ka ei ole,» ütles Rüütel ja lisas, et ei ole vahet, kas inimesi tuleb kohale 5 või 50.
Kui tavaliselt tehakse kohapeal nimekirjad, siis laupäeval kogunes Viljandimaale nii palju vabatahtlikke, et kõigi nimede kirjapanemiseks aega õieti ei jäänudki. «Umbes sada või rohkem inimest seal arvatavasti oli,» pakkus Rüütel.
Rüütli sõnul on uued liikmed gruppi igal juhul teretulnud. «On olnud olukordi, kus inimesi tuleb kohale kuus, aga maa-ala on suur. Ja mida rohkem meid iga kord kohal käib, siis kõik, kes ka esimest korda tulevad, saavad ettekujutuse, kellele see hakkab meeldima ja kellele mitte,» lausus ta.
Vabatahtlike otsijate tegemistel saab silma peal hoida OPEROG operatiivse otsingugrupi Facebooki lehel.