IRL mõistab kohustusliku põgenikekvoodi hukka

Tiina Kaukvere
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põgenikud Denaro nimelisel alusel Vahemeres.
Põgenikud Denaro nimelisel alusel Vahemeres. Foto: SCANPIX

Eile kogunenud Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) eestseisus leidis, et pagulaskvootide kehtestamine ei ole mingi lahendus, sest otsest abi saab väike hulk. Samas tekitaks see mitmeid lisaprobleeme nii asüülitaotlejatele kui ka vastuvõturiikidele.

«Uued konfliktikolded Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas, Ukrainas, Kagu-Aasias jm on plahvatuslikult kasvatanud varjupaigataotlejate hulka. Juba praegu on maailmas rohkem kui 50 miljonit pagulast ja ümberasujat. Kahjuks nende arv kasvab pidevalt ja kiiresti,» seisab IRLi eestseisuse avalduses.

Eestseisus nendib, et ehkki on üldtunnustatud põhimõte, et isikutele, kelle elu on kodumaal ohus või keda taga kiusatakse, tuleb pakkuda kaitset, siis see kaitse peab olema reaalne, mitte näiline.

«On ilmne, et olulisi muutusi pagulaspoliitikas tegemata ei suudeta probleemidele leida lahendusi. Raamistik, mis on üles ehitatud enamuse väljapoole kodumaad saabunud isikute majutamisele või ümberasustamisele kvootide alusel, ületab vastuvõturiikide võimalusi. Ühtlasi annab see eksitava signaali, et asudes kvoodi alusel varjupaika taotlema või istudes paati, on võimalik inimeste rasket olukorda parandada, suurendades ahvatlust ümber asuda,» leiab eestseisus.

IRL leiab, et kvootide kaudu on võimalik pakkuda kaitset ja turvatunnet üksnes väga väiksele hulgale abivajajatele.

«Samas tekitatakse sel teel mitmeid muid probleeme nii asüülitaotlejatele kui ka vastuvõturiikidele. Mainime siinjuures ära kaasaaitamist inimkaubandusele, terroriste smugeldamist läbi kuritegelike äärmusorganisatsioonide, sotsiaalseid ja kultuurilisi pingeid, aga ka ebamugavaid stressirohkeid elutingimusi ümberasujatele. Ühtlasi ei ole kohustuslike kvootide kaudu inimeste ümberasustamisel võimalik lähtuda objektiivsetest kriteeriumidest. Näiteks ei ole arvestatud Eestile kavandatavate kvootide puhul asjaolu, et siin asuv välispäritolu elanike arv on juba praegu üle 30 protsendi, kusjuures enamikus ELi riikides jääb see all 10 protsendi,» leiab eestseisus.

Kokkuvõttes leiab IRL järgmist:

  • ELi aluslepingud ei reguleeri pagulaste vastuvõtmist liikmesriikide poolt. See kuulub liikmesriigi suveräänsete õiguste hulka. Seega looks kohustuslike kvootide kehtestamine pretsedendi, mistõttu EL ei peaks neid kehtestama ei ELis ega väljapool asuvate rahvusvahelist kaitset omavate isikute ümberasustamisel. 
  • Kindlasti peab Eesti osalema solidaarselt teiste ELi liikmesriikidega pagulasprobleemi lahendamisel ega peaks jääma kõrvaltvaatajaks. Küll peaksid meetmed olema paindlikud ja liimesriigil peaks olema võimalus valida, milliseid meetmeid kasutada.
  • Luua tuleb tõhusad meetmed inimkaubanduse tõkestamiseks, eeskätt Vahemere piirkonnas.
  • Panustada pagulaslaagrite loomisele kaitset vajavate isikute kodule lähemates piirkondades, korraldades nii toitlustamist, meditsiini-, humanitaarabi ja vajadusel ka relvastatud kaitset rünnakute eest.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles