Pärnu prügimägi muudetakse soojuseks ja elektriks

Kümneid kuid hoolega koostatud dokumendid jõudsid kokkulepitud ajaks pealinna keskkonnainvesteeringute keskusesse (KIK), kus valitsuse ja keskkonnaministeeriumi volitusel vahendatakse Euroopa ühtekuuluvusfondist keskkonnakaitseliste projektide rahastamist, kirjutas Pärnu Postimees.

Aga seesama mapis oligi – projektdokumentatsioon ja rahataotlus Pärnu vana prügimäe sulgemiseks.

Sulgeda tuleb nõuetekohaselt

Paikre OÜ valgusküllase büroo koosolekuteruumi seinal on aerofoto uuest prügimäest Põlendmaal ja vanast Pärnus Räämal, nagu see 2006. aastal, kui uus prügila avati, jäätmekäitlejatest maha jäi, eemaletõukav ja probleemne. Kokku on sinna 18,8 hektarile 1957. aastast kuhjatud ja seal laiaks litsutud ligikaudu 1 250 000 kuupmeetrit linnasaasta.

«Kõige hullem, et Pärnu prügimägi rajati rabaservale,» lausus Kurs, pidades silmas jäätmete kuhjamist keskkonnatundlikule alale, ilma et oleks mõeldud prügila põhja kindlustamisele, servade piiramisele või kantud hoolt, mida küngasteks kõrguva saastalasuga hiljem ette võtta.

Pärnu linna prügimägi on saastanud Rääma raba, pinna- ja põhjavett ning äravoolukraavide kaudu merevettki pool sajandit, prügimäe tekkimisest saati, ja teeb seda kuni nõuetekohase sulgemiseni.

Selleks Kurs paksu dokumendikaustaga Tallinna kiirustaski, et 4. septembril lõppes Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi elukeskkonna rakendusmeetme «Nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate sulgemine» esimese vooru rahataotluste vastuvõtt KIKis.

«KIK langetab otsuse meie taotluse kohta järgmise kuuekümne kalendripäeva jooksul,» ütles Kurs. «Olen 95 protsenti kindel, et meie taotlus läheb läbi ja Pärnu prügimägi saab nõuetekohaselt suletud.»

Põhjust kindel olla on, sest euromeetme raames on ehitatud 2006. aastal valminud Paikre jäätmekäitluskeskus Põlendmaal, mis peab enda kanda võtma kogu maakonna jäätmekoormuse ning käitluskava kohaselt ka Viljandi ja Saaremaa tavajäätmete käitlemise.

Selleks tuleb Paikrel kui regionaalsel jäätmekäitluskeskusel valmis olla hiljemalt 2009. aasta suveks.

«Meie oleme Põlendmaal selleks valmis,» lubas Paikre OÜ juhataja.

Jääb regiooni vanade prügimägede nõuetekohase sulgemise probleem, millest Pärnu Rääma prügimägi on üks suuremaid.

Gaas ja elekter

Rääma prügimäe sulgemise idee rajaneb ladestatud prügist tekkiva maagaasi kogumises torustikku ja selle juhtimises prügila servale ehitatavasse taastootlusjaama, kus gaasipõletuse läbi hakatakse tootma soojust ja elektrit. Selleks on valminud projekt, mis sarnaneb Pääsküla vana prügimäe sulgemisprojektiga, kus prügilagaasi juba kogutakse.

«Tehnoloogia on Pääsküla omaga väga sarnane,» teatas Kurs. «Kuigi meie vana prügila on Pääsküla omast väiksem, näitavad arvutused, et järgneva viieteistkümne aasta jooksul pärast tehnoloogia rakendamist võiks arvestuslikult koguda ja soojuseks ning valguseks muuta keskeltläbi 125 000 kuupmeetrit prügilagaasi kuus. Seega toodame prügist rahalisi vahendeid, millest saame katta sellesama vana prügila sulgemisjärgsed järelevalve- ja hoolduskulud, mis on küllaltki suured.»

Ehkki prügilagaasi ei saa kvaliteedilt võrrelda maagaasiga, sest see sisaldab metaani vaid 60 protsenti, jätkub Räämal tulevikus toodetavast soojusest ja elektrist mitme naabruses asuva ettevõtte energiatarbeks.

Gaasi kogumiseks tuleb prügisse kaevata kokku 4349 meetrit torustikku, ehitada kolm regulatsiooni- ja üks kompressorjaam, ehitada gaasipõleti, katta vana mägi kuivsaviga, see omakorda meetrise mullakihiga, kuhu külvatakse muru. Likvideeritav prügila piiratakse aiaga ja kui umbes 15-18 aasta pärast seal gaasitootmine ammendub, näevad keskkonnanõuded ette veel aastaid jätkuvat seiramist, et kõik oleks korras.

Paikre OÜ juhataja arvates hakatakse projekti heakskiitmise järel vanal prügimäel tööga pihta tuleval suvel, hiljemalt kolme aasta pärast on looduse saastamine seal lõpetatud ja kogutavast prügilagaasist toodetakse alternatiivset elektrit ja soojust.

Lõviosa sellest tööst ja materjalidest maksab kinni Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond, kuid 10 protsenti Pärnu linnale ja Paikuse vallale võrdsetel alustel kuuluv Paikre OÜ.

Selleks, et mitte järsult prügikäitlemise teenustasu tõsta, kogub Paikre juba praegu igalt käideldavalt jäätmetonnilt 122 krooni vana prügila likvideerimise fondi arvestusega, et nõutud omafinantseering saaks suuremate valudeta tasutud.

Prügilagaasist toodetud energiamüügist aga peaks jätkuma tulevase gaasitöötlemisjaama kulude katteks, peale selle likvideeritava mäe hooldus- ja korrastuskulude korvamiseks.

Linnaserva peaks kerkima roheline küngas, mis ei meenuta millegi poolest enam vana haisvat prügimäge.