Euroopa Komisjon avalikustab pagulaskvoodi ettepanekud

Andres Einmann
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põgenikud Denaro nimelisel alusel Vahemeres.
Põgenikud Denaro nimelisel alusel Vahemeres. Foto: SCANPIX

Euroopa Komisjon esitleb täna kell 13.30 Eesti aja järgi kava, kuidas jaotada Euroopa Liidu riikide vahel kümned tuhanded põgenikud. Esialgse plaani järgi peaks Eesti vastu võtma üle tuhande põgeniku.

Komisjoni eelnõu tööversiooniga tutvunud uudisteagentuuri AP teatel näevad ettepanekud ette nii seda, kuidas jaotada ELi liikmesriikide vahel juba euroliitu jõudnud 40 000 asüülitaotlejat kui ka seda, kuidas asustada ELi riikidesse 20 000 asüülitaotlejat, kes pole ELi jõudnud, kuid kes vajavad rahvusvahelist kaitset.

Dokumendi järgi jaotataks juba ELi, peamiselt Itaaliasse ja Kreekasse jõudnud 40 000 peamiselt Süüria ja Eritrea päritolu asüülitaotlejat järgmise kahe aasta jooksul 23 Euroopa Liidu riigi vahel.

Dokumendi järgi saaks asüülitaotlejaid vastu võttev riik iga pagulase eest ELilt 6000 eurot abiraha. Eelnõu kavandi järgi peaks järgneva kahe aasta jooksul kõige rohkem juba ELi jõudnud põgenikke vastu võtma Saksamaa – 8763 inimest. Prantsusmaa peaks vastu võtma 6752, Hispaania 4288 põgenikku. ERRi andmetel peaks Eesti selle dokumendi järgi vastu võtma umbes 700 põgenikku.

«Me ei ole pannud ette paigutada tavalisi migrante üle Euroopa Liidu, me ei taha kehtestada kvoote: see on sõna, mis meile ei meeldi, ja mida me ei kasuta,» sõnas immigratsioonivolinik Dimitris Avramopoulos.

Prantsuse ajakirjanik soovis teada, kas riikidel on tingimuste üle vaidlemiseks üldse mingit manööverdamisruumi. «Vähem ei aita Itaaliat ega Kreekat, rohkemaga ei ole teised riigid nõus. Meie jaotuspoliitika on aus, see põhineb objektiivsetel ja tõestatavatel kriteeriumitel,» vastas volinik. 

 «Vastutus ja solidaarsus ei ole tükkideks jagatavad - neid kas omatakse või mitte,» jätkas Avramopuolos. «Rõhutan, et me ei tegele tavalise immigratsiooniga, vaid tegu on kindla hulga inimestega, kes vajavad abi.»

Küll võib Avramupuolose sõnul teha plaanis erandeid neile riikidele, kellel endal peaks tulema ette ootamatuid hädaolukordi. 

Voliniku sõnul on Euroopa näidanud probleemiga tegelemisel üles hämmastavat efektiivsust: varem süüdistati ühendust, et nad ei võta piisavalt ette.  «Aga viie kuu jooksul oleme jõudnud konkreetsete kavade ja tegevusteni.»

Eesti Rahuvringhäälingu korrespondent Brüsselis Johannes Tralla kasutas juhust, et küsida volinikult: kuna Eestis elab hulgaliselt Nõukogude ajal sisserännanuid, kas ei peaks ka nemad immigrantidena arvesse minema?  «Võtame igat juhtumit eraldi,» vastas Avramopuolos. «Täna võib olla kriis Vahemerel, homme Mustal merel. Mei ei ignoreeri kunagi olukorda,  see kehtib nii Euroopa Liidu lõuna- kui ka idapiiri puhul.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles