Euroliit koondab koolipiima ja koolipuuvilja toetusprogrammid kokku üheks

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere reaalgümnaasiumi V klassi poisid Reimo Eskor (vasakul) ja Taavi Mesi kiidavad koolitoidu juurde kuuluvat keefirit. Mullu jõid nad mõnuga koolipiima - jogurtit.
Rakvere reaalgümnaasiumi V klassi poisid Reimo Eskor (vasakul) ja Taavi Mesi kiidavad koolitoidu juurde kuuluvat keefirit. Mullu jõid nad mõnuga koolipiima - jogurtit. Foto: Tairo Lutter

Kolmapäevasel Euroopa Parlamendi täiskogul toetati Euroopa Komisjoni ettepanekut, mille kohaselt koondatakse senised koolipiima ning koolipuuvilja ja -köögivilja toetusprogrammid ühtseks koolitoidu programmiks. Eesti jaoks olulise ajaloolise printsiibi järgimise jätkamine koolipiima toetusprogrammis jäi paraku toetuseta.

Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni kuuluva professor Marju Lauristini sõnul on ainus tõrvatilk muidu väga heas projektis ajalooliste erisuste kaotamine.

Lauristini sõnul on koolitoidu programmid laste ja noorte seas tervisliku toitumise ja kohaliku toodangu tarbimise edendamise jaoks üliolulised. «Lisaks sellele, et kodumaiste puu- ja juurviljade ning piimatoodete tarbimine on kasulik iga inimese tervisele, on sellel ilmselge positiivne mõju kohalikule põllumajandussektorile. Põhjamaade, sealhulgas Eesti, geograafiline asend tingib olukorra, kus eriti talvisel ajal on värskete puu- ja juurviljade kättesaadavus raskendatud. Seevastu kohaliku päritoluga piimatooted on meil kättesaadavad aastaringselt. Arvestades Eesti senist tublidust koolitoiduprogrammide toetuste kasutamisel, on oluline, et need toetusvahendid meie jaoks ei väheneks.»

Euroopa Parlamendi täiskogul toetasid saadikud põllumajanduskomisjoni raportis sisaldunud muudatusettepanekut, mille kohaselt ajaloolise kriteeriumi kasutamine koolipiimatoetuse jaotamisel järk-järgult kaotatakse. Eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatusettepaneku eesmärgiks tagada toetuse senisest ühtlasem jaotumine liikmesriikide vahel.

«Kuigi ette on nähtud ka koolipiimatoetuse mahu suurendamine seniselt 80 miljonilt eurolt 100 miljoni euroni kooliaasta kohta, võib see mõne, seni aktiivselt toetust kasutanud liikmesriigi jaoks tähendada senise toetusmäära vähenemist. Seetõttu on ainus tõrvatilk muidu väga heas projektis ajalooliste erisuste kaotamine,» lisas Lauristin. 

Euroopa koolipiimatoetuse programm sai alguse 1977. aastal ja tänaseks osalevad programmis kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Puu- ja köögiviljatoetuse programm on kehtinud aastast 2007, sellega pole liitunud vaid Ühendkuningriik, Soome ja Rootsi. Mõlema programmi eesmärgiks on suurendada puu- ja juurviljade ning joogipiima ja piimatoodete tarbimist laste- ja noorte seas olukorras, kus mainitud tootegruppide tarbimine Euroopas aasta-aastalt väheneb ning üle 20 miljoni lapse on ülekaalulised. Samuti püütakse programmidega suurendada laste ja noorte teadlikkust tervisliku toitumise alal ning propageerida just kohaliku päritoluga põllumajandustoodangu, sealhulgas puu- ja juurviljade tarbimist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles