Reformierakonna ettepanek tõsta riigieelarve täitmiseks gaasiaktsiisi laekumist 350 miljoni krooni võrra ajab gaasi tootjad ja tarbijad tagajalgadele, kuna alternatiivseid energiaallikaid pole lähiajal varnast võtta.
Kallinev gaas lämmataks mitmed ettevõtted
Et saada gaasiaktsiisist juurde täiendavad 350 miljonit krooni aktsiisimaksu aastas, peaks see
arvutuste kohaselt tõusma üle kolme korra ehk praeguselt 157 kroonilt umbes 533 kroonile tuhande kuupmeetri kohta.
Kõige mustemates toonides tuleviku tooks gaasiaktsiisi tõus kaasa Eesti ainsale mineraalväetiste tootjale ASile Nitrofert, kelle põhitegevusalaks on loodusliku gaasi ümbertöötlemine.
«Kui meie ettevõttele rakendatakse sellist aktsiisitõusu, tekib küsimus, kas saame üldse edasi töötada, kui see kahjumlikuks osutub,» ütles Nitroferti juhatuse liige Aleksei Nikolajev. Nitrofert on Ida-Virumaa suurim tööandja ja tööstusettevõtetest suurim gaasikasutaja, kelle toodangu ainus tooraine on maagaas.
«Väga lühikese aja jooksul on gaasi hind niigi kiirelt tõusnud ja veel ühe käigu juurde lisamine sellele tsentrifugaaljõule sunnib mõned ettevõtted orbiidilt lihtsalt maha pudenema,» nentis Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi juhatuse liige Aime-Kersti Kelder.
Kuigi reformierakondlasest rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi poolt ühe argumendina välja toodud riigi lahtisidumine Vene gaasitarnetest on Kelderi sõnul pikemas perspektiivis vajalik, ei saa seda sunniviisiliselt ja kiirkorras teha.
Murelik oli ka ASi Wõro Kommerts juhatuse esimees Kaido Kaare, kuna tehas rajati Võrumaale just seetõttu, et gaas oli kohapeal kohe võtta.
Kaare rõhutas, et viimastel aastatel on mitmed ettevõtted kallinenud elektri tõttu just üle läinud maagaasile ning uute energialiikide leidmine ja neile üleminek on pikk ja keeruline protsess.